| Kaitsealune ala | Jukametsa Tondikivi (KLO4000443) |
| Nimi | Tondikivi = Koruste Tondikivi |
| Asukohakirjeldus | Tartu maakond. vald. Rõngu vald, Koruste küla läänepiirdel asuvas Salulaane metsas, vooluvee poolt uuristatud ja põhja suunas Miku oja orgu laskuvas sälkorus.
Rahn teejuhita raskesti leitav, pisut aitab kaasa ehk rahnu alt läbi voolav allikaoja, mis on Miku oru veerud hõlpsamini leitav.
Parim juurdepääs Rõngu - Valga maanteelt, kust tuleb pöörata kolmele kultuuritegelasele (E.Kits, K.Toom, A.Läte) püstitatud mälestuskivide juurest algavale taluteele, mööduda kahest talust, ning liikuda metsateed pidi 150-200 m (praktiliselt selle hargnemiseni - lõppemiseni oru veerul). Läheduses - mõnedkümned meetrid lääne pool rahn paiknebki.
|
| Kaitse | On looduskaitse all 1940. a. (reg. nr. 482), kaitse uuendatud 1959. a. (reg. nr. 4). Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | Tartumaa. Koguteos. 1925, lk. 400.
Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 265.
Eilart, J. "Kalevipoeg" ja looduskaitse. - Eesti Loodus, 1961, Nr. 4, lk. 223.
Laugaste, E., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast. Tln., 1970, lk. 41.
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1971, lk. 58.
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu, 1986, lk. 64.
|
| Iseloomustus | Püstiste seinte ja suhteliselt tasase laega tahukakujuline rahn, mille pealispind on võrdlemisi sile ja moodustab ovaalse väljaku. Sellel kasvab rohttaimi - kivi-imarat, maasikat jt. Rahnu kaguotsal iseloomulik lõhedest tingitud trepilaadne aste. Rahnu küljed ebatasased, moodustub mitu lehvikuna hargnevat vaondit.
Asendi tõttu sälkorus on rahn eemalt vähemärgatav: tema lagi ühtub ümbruse normaalreljeefiga. Rahnu alt voolab läbi allikaoja, mis saab lisavett otse rahnu all paiknevast allikast. Läheduses ka samas sälkorus moreenist välja pestud väiksemaid rahnusid.
Pikkus 7,0 m; laius 3,0 m; kõrgus 2,5 m; ümbermõõt - V. Mägi, 1935
Pikkus 7,0 m; laius 3,0 m; kõrgus 2,5 m; ümb. 15,0 m; Looduskaitse teatmik,1960
Pikkus 5,3 m; laius 3,1 m; kõrgus 2,3 m; ümbermõõt 13,1 m; E. Pirrus
Graniitgneiss, hall, peenekristalliline, läbitud paralleelselt kulgevatest roosakatest kvarts-päevakivi soontest.
Rahnuga seotud rohkesti rahvapärimusi.
Kivi all olevat maa-alune käik, mistõttu allikavesi mõnikord kaduvat. Kivi juures olevat nõiatuld nähtud ja tondid olla seal raha keetnud. Pikne löövat sageli sinna kivi lähedale orgu, mispeaöe öeldavat: "Näe, kuidas otsib Vanapaganat."
Ka olevat Tondikivi seesama kivi, mille Sorts või Vetevaim Kikepere soo äärest linguga heitnud, kui nad Kalevipojaga võistlesid ja Sorts kivi Võrtsjärve äärde, Kalevipoeg aga Peipsi äärde viskas.
Või hoopis heitnud Vanapagan ja Tont Võrtsjärve ääres lingu. Vanapagana heidetud kivi kukkunud vette, Tondi kivi aga karjamaale. Sellest sai kivi oma nime - Tondikivi.
Kivi olevat olnud helilooja A. Läte meeliskivi. Ta armastanud karjas käies sellel kivil istuda ja karjasarve puhuda.
|
| Koostanud | E. Pirrus |
| Seisund | Rahuldav. Võiks olla parem tähistus ja juurdepääsule osutav viit metsaservas. |
| Tähtsus | Maastikuline, turistlik, rohkete rahvapärimuste ja kultuurilooga seotud. |
| Uuritus | V. Mägi, 1935 - ühed algandmed. Sissekanne LTI arhiivis.
R. Haamer, 1954 - kartoteegisissekanne, ümbermõõt, algne kivimimäärang.
H. Viiding, 1986 - visandskeem põhiplaanist ja vaated.
E. Pirrus, 15.06. 1999 - revisjonülevaatus, mõõdistamine, põhiplaani koostamine, kivimimäärang, värvusfoto.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |