Kaitsealune ala | Soomaa rahvuspark (KLO1000269) |
Nimi | Kikepera soo |
Asukohakirjeldus | Asukoht: Pärnu ja Viljandi maakonna piiril, Kikepera külast 3 km idas. Tori, Paikuse ja Kôpu vald.
( LKR: 28.02.1998, 16:45:12 ) |
Kaitse | <KAITSE>
1981.a. moodustati Kikepera Sookaitseala (4700 ha), alates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil (3025 ha).
( LKR: 28.02.1998, 16:45:59 ) |
Kirjandus | <KIRJANDUS>
Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi, 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn.
Eesti turbavarud, 1992. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne. Tartu, GI, TÜ GI.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
Orru, M., Shirokova, M., Veldre, M., Ramst, R. 1986. Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsngulis-hinnanguliste tööde aruanne. Keila, Eesti Geoloogiafond.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn.
|
Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Soo üldpindala on 8725 ha, sellest turbamaardlat 6144 ha. Levib madalsoo- (3175 ha), raba-sega- (1475 ha) ja rabalasund (4075 ha); toitub sademetest, äärealad ka pôhja- ja tulvaveest, eesvooluks on Kurina jôgi. Tekkis järve soostumisel, turba lamamiks on sapropeel (paksus 0,2-0,3 m) ja liiv. Turba paksus on kuni 8 m, turbavaru (31,9 milj. t) on arvel passiivse reservvaruna. Soo servaaladel kasvab madalsoomets, puissiirde- ja lagesiirdesoo jääb soo pôhjaossa. Raba äärealadel on puisraba, keskosas lageraba, kus on palju laukaid ja mudaälveid. Turbalasundi ehituse järgi eristatakse 2 rabalaama: pôhjaosas liitlaam ning lôunaosas pikliku kontuuriga lihtlaam.
Kikepera soo jääb Soomaa Rahvuspargi territooriumile, 1993.a. tegid Geoloogia Instituut ja Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut hüdrogeoökoloogilise kaardistamise, mille käigus vôeti ka veeproove. Lauka- ja älvevees on elementide sisaldused madalad - Cl keskmiselt 2,3 ja 4,6 mg/l, SO4 3,2 ja 3,1 mg/l ning NH4 0,11 ja 0,05 mg/l. Turbasiseses vees oli Cl sisaldus rabas 1,6 ja madalsoos 3,6 mg/l, SO4 vastavalt 1,3 ja 4,1 mg/l ning NH4 0,01 ja 0,04 mg/l. Sookraavidest vôetud proovides olid Cl sisaldused 2-7 mg/l, SO4 2-10 mg/l ning NH4 0,02-0,5 mg/l.
Soo on huvipakkuv oma rohkete laugastike, rabaojade, rabalehtrite ja kohati hästi väljakujunenud rabanôlva poolest. Lôunaosa samblaturvast iseloomustab väga kiire juurdekasv (1,8 mm/a). Oluline lindude kaitsealana.
|
Koostanud | Koostanud: E. Andresmaa
08.11.1996
(LKR: 28.02.1998, 16:45:27 ) |
Seisund | Looduskaitseline seisund:
Looduslikus seisundis, kaguservas metsakuivendus.
( LKR: 28.02.1998, 16:45:46 ) |
Tähtsus | <TÄHTSUS>
Ökoloogiline, veekaitseline.
|
Uuritus | <UURITUS>
Eesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd Pärnu maakonnas aastatel 1983-1986 ning täiendavad uuringud 1987-1989.a. GI ja TÜ GI hüdrogeoökoloogilised uuringud ja kaardistamine 1993.a.
|
Loodusobjekt | Sood |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |