UUTE RIIKLIKE KAITSEALADE MOODUSTAMlSE .lA RIIKLIKU
MAASTIKULlSE KAITSEALA "AEGVIIDU-NELIJÄRVE"
uMBERNIMETAMlSE KOHTA
ENSV Ministrite Nõukogu määrus
26. oktoobrist 1971. a. nr. 493
( ENSV Teataja 1971. nr. 44. art. 465)
I .Moodustada Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja
Käina lahe riikiik linnustikukaitseala ning kinnitada
nende
piirid vastavalt - lisadele nr. 1 ja nr 2.
2. Laiendada Eesti NSV ministrite Nõukogu 11. juuli 1957.
a. määruse nr. 242 (ENSV Teataja 1957, nr. 14, art.
125)
punktiga 2 moodustatud riikliku maastikulise kaitseala
"Aegviidu-Nelijärve" territooriumi 21270 hektarini ja
nimetada
teda edaspidi Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks.
Kinnitada Kõrvemaa riikliku maastikukaitseala piirid
vastavalt
lisale nr. 3.
3. Teha Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile
ülesandeks:
1) tähistada käesolevas määruses nimetatud
kaitsealade piirid eraldusmärkidega;
2) kinnitada käesolevas määruses nimetatud
kaitsealade kaitse eeskirjad ja töötada koos
maakasutajatega välja
abinõud, mis tagavad nimetatud eeskirjade
täitmise.
4.-6. (Välja jäetud kui ajutise iseloomuga.)
7. (Välja jäetud kui varem väljaantud akti
osaliselt tühistav.)
1971
Akt nr. 143
L i s a nr. 1
HIIUMAA LAIDUDE RIIKLIKU MAASTIKUKAITSEALA
PIIRIDE KIRJELDUS
(Kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
26. oktoobri 1971. a. määrusega nr. 493)
Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala asub Hiiumaa rajooni
Pühalepa külanõukogu territooriumil. Kaitseala
pindala
on 313 hektarit. Kaitseala koosseisu kuuluvad järgmised
laiud: Langekare, Kõverlaid, Ahelaid, Ankrurahu,
Kõrgelaid,
Hanerahu, Vareslaid, Hanikatsi laid, Saarnaki laid ning Soonlepa
lahes Salinõmme neeme ja Saarnaki laiu vahel
asuvad laiud.
L i s a 2
HIIUMAA LAIDUDE RlIKLIKU MAASTlKUKAITSEALA
LOODUSE KAITSE EESKIRJAD
(Kinnitatud Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse
ministri käskkirjaga 17. dets. 1971 nr. 243).
l. Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala asub Hiiumaa
rajooni Pühalepa külanõukogu territooriumil.
Kaitseala pindala
on 313 hektarit.
2. Kaitseala ülesandeks on säilitada looduslikena
Väinameres asuvaid omapäraseid saari ja laide, haruldasi
taime-
liike ja taimekooslusi, linnustikku ja maastikulisi
kompleksse.
3. Kaitsealal on keelatud muutmine, kruusa ja liiva
kaevandamine, puude ja põõsaste raiumine (v. a.
sanitaarraied
koosk lastatult metsamajandiga), taimestiku rikkumine ning ala
prahistamine;
- jahipidamine 15. aprillist kuni 1. juulini;
- inimeste viibimine v. a. kohalikud elanikud oma kodusaarel,
kohalike kolhooside ja sovhooside töötajad
tööülesannete
täitmisel ning valvetöötajad;
- loomade karjatamine v. a. kohalike elanike loomad;
- uute hoonete püstitamine.
4. Kooskülastatult kohaliku metsamajandiga on kaitsealal
lubatud:
- heinaniitmine saartel peale 1. juulit;
- karjatamine peale 15. juunit Kõverlaiul kuni 1.
novembrini 1972. a. Saarnaki laiul kuni 1. novembrini 1973. a.
5 Kohaliku metsamajandi kirjalikul loal on lubatud:
geoloogilise, botaanilise, zooloogilise, etnograafilise jne.
materjali
kollekteerimine ning kaitseala külastamine organiseeritud
korras.
6. Käesolevate eeskirjade rikkujad kannavad vastutust
seaduses ettenähtud korras.
Lisa nr.2
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
26. oktoobri 1971. a. määruse nr. 493 iuurde
Käina lahe riikliku linnustikukaitseala piiride
k i r j e l d u s
Käina lahe riiklik linnustikukaitseala asub Hiiumaa rajooni
Käina külanõukogu territooriumil. Kaitseala
pindala on 1280
hektarit. Kaitseala koosseisu kuuluvad: Käina laht, lahes
asuvad saared, lahte ümbritsev maariba 200 m laiuselt ning
Reigi saar Jausa lahes.
Lisa nr.3
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
26. oktoobri 1971. a. määruse nr. 493 juurde
Kõrvemaa riikliku maastikukaitseala piiride
k i r j e l d u s
Kõrvemaa riiklik maastikukaitseala asub Paide rajooni
Lehtse, Albu ja Paide külanõukogu ning Harju rajooni
Anija ja
Kose külanõukogu territooriumil. Kaitseala pindala
on 21270 hektarit. Kaitseala piirid on järgmised:
põhjas: Jägala jõe ja Mustjõe
ühinemiskohast piki Mustjõge üles voolu kuni Tapa
- Tallinna raudteeni, edasi piki
raudteed kuni Aegviidu alevini, sealt edasi piki Aegviidu alevi
lõunapiiri ja Piibe maanteed kuni Piibe maantee ja
Jäneda-Vetla tee ristumiskohani;
idas: Piibe maantee ja Jäneda - Vetla tee ristumiskohast
kuni Jänijõeni, sealt edasi piki paremat kallast
ülesvoolu kuni
ristumiseni kõrgepingeliini lõunapoolse trassiga
ning piki kõrgepingeliini põhjaserva kuni Jäneda
-Kõrveküla teeni ja piki
seda teed kuni Jäneda-Vetla teeni, sealt edasi piki
Jäneda - Vetla teed kuni Aegviidu Tööstusliku
Metsamajandi
Jäneda metskonna kvartali nr. 127 lõunatipuni, sealt
edasi piki riigimetsafondi piiri, jättes välja
Jäneda metskonna
kvartali nr. 100, kuni Järvamaa Tööstusliku
Metsamajandi territooriumi piirini, edasi piki metsaveo teed, mis
läbib
Järvamaa Tööstusliku Metsamajandi Tammsaare
metskonna kvartaleid nr-d 2, 3, 4, 7, 11, 12, 16, 17 ja 19 kuni
ristumiseni Järva-Madise-Ardu teega, edasi piki seda teed
kuni Järva-Madise maa-asulani ja piki sama teed
kiriku poole ja piki sirgjoont kuni Tammsaare metsakonnas
kvartalini nr. 111 ning edasi piki riigimetsafondi piiri kuni
Jägala jõeni;
lõunas: piki Jägala jõge kuni Matsimäe
oja suubumiskohani, sealt edasi piki seda oja ülesvoolu kuni
Matsimäe teeni;
läänes: piki Matsimäe teed, mis läbib
Nõmme metskonna kvartaleid nr-d 38, 35 ja 107 kuni Tammsaare
metskonna
kvartalini nr. 100. edasi piki Tammsaare ja Nõmme
metskonna vahelist sihti kuni Tammsaare metskonna kvartali nr.
86
edelatipuni, sealt edasi piki kvartalite nr. 86 ja nr. 80
läänesihti kuni Ardu-Järva-Madise teeni ning piki
seda teed kuni
Jägala jõeni ja sealt piki jõge allavoolu
kuni Mustjõe suubumiskohani.
M ä r k u s . Piiride kirjeldus ja kvartalite numbrid on
antud Aegviidu Tööstusliku Metsamajandi osas 1966. aasta
ja
Järvamaa Tööstusliku Metsamajandi osas 1969.
aasta metsakorralduskava järgi.
|