Eesti Vabariigi Valitsuse
m ä ä r u s
17. veebruarist 1994.a. nr. 61
Tallinn, Toompea
Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine
Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV Teataja
1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus määrab:
1. Moodustada Alam-Pedja looduskaitseala käesoleva
määruse lisas toodud piires (Jägeva, Tartu ja
Viljandi
maakond).
2. Keskkonnaministeeriumil:
1) kolme kuu jooksul välja töötada ja kinnitada
Alam-Pedja looduskaitseala pähimäärus koos
kaitse-eeskirjadega;
2) kolme kuu jooksul välja töötada ja kohalike
omavalitsustega kooskälastatult esitada Vabariigi
Valitsusele
kinnitamiseks Alam-Pedja looduskaitseala tsoneerimiskava;
3) korraldada Alam-Pedja looduskaitseala valitsemine.
Peaminister Mart LAAR
Keskkonnaminister Andres TARAND
Riigisekretär ulo KAEVATS
Lisa
Vabariigi Valitsuse
17. veebruari 1994.a. määruse nr. 61
juurde
Alam-Pedja looduskaitseala piiri kirjeldus
Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi - looduskaitseala)
läänepiiriks on Põltsamaa jõe paremkallas
alates jõe
suudmest kuni ülesvoolu Adavere metskonna kvartalini nr.
67. Kvartalis 67 kulgeb kaitseala piir (kaitsealale
jäävad
eraldised 4, 5, 6 ja 7) kuni endise Keldrisaare talu (A175)
maadeni ning piki Keldrisaare talu lääne-, lõuna-
ja idapiiri.
Edasi kulgeb piir mööda Adavere metskonna kvartali 71
loode- ja kirdepiiri, kvartali 73 kirdepiiri ning kvartali 74
põhjapiiri kuni endise Liiva talu (147) maadeni,
läbib Liiva talu maad mööda kuivenduskraavi ja
suundub siis mööda
Adavere metskonna kvartali 75 kirdepiiri 1280 m kagusse. Sealt
kulgeb piir 70 m kirdesse ja edasi mööda endiste
Trulli (149), Kärdi (50), Altvälja (51),
Trulli-Tõnu (45), Subsi (44), Trulli-Tõnu (43), Saare
(49) ja Piiri (48) talude maid
läbivat oja ja kraavi, misjärel jätkub
mööda endise Dubrovski metskonna kvartali 5
loodepiiri.
Jõudnud Umbusi jõeni, suundub piir piki seda
ülesvoolu kuni vasakkaldal suubuva magistraalkraavini,
läheb mööda
seda ülesvoolu kuni kraavi pöördeni Peebu talu
(53) maadel, pöördub mööda sihti 130 m
lõunasse ning jätkub mööda
sooriba ida suunas läbi Peebu talu maa. Peebu ja Paju talu
(58) vahelist piiri pidi läheb piir kagusse ning jätkub
mööda
endise Dubrovski metskonna kvartali 6 põhjapiiri kuni Soo
talundile (65) kulgeva kraavini 400 m enne kvartali 6
kirdenurka. Endise Dubrovski metskonna kvartali 6 piires kulgeb
välispiir 450 m lõuna suunas ning pöördub
seejärel
piki kvartalite 13 ja 14 vahelise piiri mõttelist
sirgjoonelist pikendust kagusse kuni kvartali 13
põhjatipuni. Piir jätkub
mööda kvartalite 14, 15 ja 16 loodepiiri kirdesse kuni
kvartali 16 eraldiseni 2. Siit kulgeb piir läbi kvartali 16
itta kvartali
18 loodenurka, piki kvartali 18 lääne- ja
lõunapiiri ja Pikknurme metskonna kvartali 191
lõunapiiri Pikknurme jõeni,
mööda Pikknurme jõge allavoolu selle suudmeni
ja mööda Pedja jõge allavoolu kuni endise
Dubrovski metskonna
kvartalini 23.
Edasi läheb piir mööda endise Dubrovski metskonna
kvartalite 42, 41, 40 ja 39 loodepiiri edelasse, siis
kvartaleid
39 ja 48 läbivat kraavi mööda kagusse ja piki
kvartali 56 loodepiiri kvartali põhjatippu. Järgnevalt
kattub piir kvartali
57 loode- ja kirdepiiriga, kvartali 68 loodepiiriga ja 400 m
ulatuses kvartali 69 põhjapiiriga, misjärel suundub
piki kraavi
kagusse ja lõunasse. Piir jätkub mööda
kvartali 82 läänepiiri, kvartalite 88, 89, 90 ja 91
põhjapiiri, kvartali 86 lääne- ja
põhjapiiri, kvartali 87 põhjapiiri ja Kursi
metskonna kvartali 114 lõunapiiri kuni Loksu kraavini.
Loksu kraavi pidi kulgeb välispiir läbi Kursi ja Laeva
metskonna maade kuni kraavi suudmeni, misjärel jätkub
mööda
Laeva jõge kuni Laeva metskonna kvartalini 58,
jättes kaitsealast välja kvartali 58 eraldised 3 ja 4.
Siit suundub piir
sirgjooneliselt edelasse Heinamaasoo kraavini, jättes
kaitsealast välja kvartali 95 eraldised 2-5, edasi piki
Heinamaasoo
kraavi (kvartalite 103 ja 104 kirdepiiri) kagusse ning
mööda Laeva-Palupõhja teed lõunasse kuni
kvartali 151
põhjatipuni. Piir jätkub piki kraavi kagusse,
jättes kaitsealast välja kvartali 151 eraldised 12, 13 ja
18; kulgeb siis
mööda kvartali 152 lääne- ja
lõunapiirini ning kvartalite 153 ja 154 lõunapiiri,
jätkudes piki talundi A79 põhjapiiri kuni
Laeva metskonna kvartali 155 edelatipuni. Edasine piir kattub
kvartali 155 loode- ja kirdepiiriga, viimase sirgjoonelise
pikendusega läbi kvartali 149 ning seejärel kvartalite
150 ja 111 läänepiiriga. Seejärel jätkub piir
allavoolu mööda
Laeva vanajõge ja Laeva kanalit kuni Laeva metskonna
kvartali 113 loodetipuni, siis piki kvartali 113
läänepiiri,
kvartali 124 põhjapiiri, kvartali 119 lääne- ja
põhjapiiri, kvartalite 120 ja 121 põhjapiiri ning
kvartali 122 põhjapiiri,
suundudes seejärel mööda talundi A17 edelapiiri
ja A12 kirdepiiri kagusse Emajõeni ja mööda
Emajõge allavoolu
Ilmatsalu jõe suudmeni.
Edasine piir kulgeb ülesvoolu mööda Ilmatsalu
jõge kuni talundi 71 lahusmaatüki põhjatipuni,
seejärel mööda
nimetatud lahusmaatüki loodepiiri kuni kirde-edelasuunalise
kraavini ja mööda seda ülesvoolu kuni talundi 62
lahusmaatüki kagunurgani. Piir jätkub piki Puhja ja
Tähtvere valla vahelist piiri edelasse kuni talundi 33
lahusmaatüki
edelanurgani, jätkudes seejärel mööda
talundite 79, 58, 56 ja 57 lahusmaatükkide lõunapiiri
ja talundite 13 ja 1
lahusmaatükkide idapiiri. Edasine piir jätab
kaitsealast välja talundite 23, 22, 21, 20 (Reinu) ja 19
lahusmaatükid,
kulgeb siis mööda talundi 16 lahusmaatüki ida- ja
lõunapiiri ning hõlmab seejärel kaitsealasse
talundite A15, A14, A37,
A44, A13 ja A38 lahusmaatükid. Edasi kulgeb piir piki
Konguta metskonna kvartali 145 loodepiiri 500 m edelasse ning
seejärel 800 m sirgjooneliselt läände Soova
jõeni talundi 18 lahusmaatüki kagunurka. Soova
jõe vasakkaldal jääb
kaitseala piiresse talundi 18 lahusmaatükk, misjärel
piir jätkub piki kraavi loodesse, läbides talundite 15,
16 ja 17
ühismaa, talundite 21, 22 ja 24 ühismaa ning
(osaliselt mööda kraavi mõttelist sirgjoonelist
pikendust) talundi 24a
lahusmaatüki, jättes nende põhjaosa
kaitsealasse. Piir jätkub mööda talundi 12
lahusmaatüki ida- ja põhjapiiri ning
talundite 3, 2, 14 ja 4 lahusmaatükkide põhjapiiri,
kattudes seejärel 350 m ulatuses Konguta metskonna kvartali
139
põhjapiiriga ja edasi talundite 10, 7, 13/25 ja 9
põhjapiiriga. Edasi kulgeb piir piki talundi 31
lahusmaatüki kagupiiri,
talundi 36 lahusmaatüki kagu- ja läänepiiri ning
talundi 21 lõunapiiri kuni Emajõeni ja
mööda Emajõge ülesvoolu Reku
parveni.
Rekult läheb piir mööda teeäärset
kraavi põhja ja edasi loode suunas läbi talundite 22,
24, 26, 25 ja 23
lahusmaatükkide, jättes kalamajandi tiigid kaitsealast
välja. Seejärel kulgeb piir piki talundite 70, 69, 69a,
67, 80, 66,
46, A258 ja 73 lahusmaatükkide põhjapiiri kuni
Emajõe soodini, mille lõunapoolset haru pidi
jõuab Eiseni talu (75)
juures Emajõeni. Emajõge pidi kulgeb piir
allavoolu kuni talundi A28 lahusmaatüki kagunurgani ning
läheb siis läände
mööda talundite 75, 184, 189, 183, 191, 186, 196, 195,
194, 187 ja 190 lahusmaatükkide põhjapiiri ning piki
talundi
11 lahusmaatüki kagupiiri kuni lõunatipuni.
Seejärel jätkub piir mööda talundite 11, 15, 14
ja 16 lahusmaatükkide
edelapiiri loode suunas ning siis piki kraavi Konguta netskonna
kvartalite 116, 15 ja 114 põhjapiiril lääne suunas
kuni
Konguta metskonna kvartali 5 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir
mööda kvartali 5 kirdepiiri 270 m lõunasse ning
seejärel
läbi kvartalite 5 ja 4 1700 m lääne-edelasse kuni
loode-kagusuunalise kraavini, pöördudes piki seda
loodesse. Piir
jätab kaitsealast välja ühismaa 1-18 ning
talundite 36, 37, 38 ja 44 lahusmaatükid, jätkudes
mööda talundi 42
lahusmaatüki edela- ja läänepiiri põhja
suunas, kust pöördub 150 m enne Emajõe sooti
mööda kraave edelasse (570 m)
ja loodesse (100 m) Emajõeni. Seejärel läheb
piir mööda Emajõge allavoolu kuni Pede jõe
suudmeni ning mööda Pede
jõge ülesvoolu kuni Põltsamaa jõe
suudmeni.
Märkus:
Piirikirjeldus on koostatud Adavere ja Pikknurme metskonna osas
1987.a. metsakorralduse, endise Dubrovski
metskonna osas 1982.a. metsakorralduse ning Laeva ja Konguta
metskonna osas 1983.a. metsakorralduse andmete
alusel.
Riigisekretär ulo KAEVATS
|