Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Valaste jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOntika maastikukaitseala (KLO1000554)
NimiValaste juga
AsukohakirjeldusIda-Viru maakond, Kohtla vald. Asub Valaste küla lääneserval, Saka-Ontika-Toila mnt. ääres, 2 km Ontika mõisast kirde pool. Kergesti leitav korrastatud parkla ja teenindava söögikoha järgi.
KaitsePaikneb Saka-Ontika-Toila maastikukaitsealal, on selle enamkülastatavamaks objektiks, seega pideva jälgimise all. Üksikobjektina looduskaitse all ei ole.
KirjandusDas Seebad Chudleigh. Inland, 1852, 30
Orviku, K. 1935. Jugadest Põhja-Eesti pangal. Eesti Loodus, 4
Aaloe, A., Miidel, A. 1967. Eesti pangad ja joad. Tallinn, Eesti Raamat
Annuka, E. 1980. Kevadine Valaste juga. Eesti Loodus, 4
Kaasik, T. 1973. Kui palju on Eestis jugasid. Eesti Loodus, 11
Miidel, A., Hang, T., Lepland, A. 1991. Eesti kõrgeim juga. Eesti Loodus, 5
Suuroja, K. 2003. Eesti joad. Tallinn, Ilo
Suuroja, K. 2005. Põhja-Eesti klint. OÜEesti Geoloogiakeskus. Lk.163 (foto)
IseloomustusAluspõhja 2-2,5 m sügavuseni lõhatud Valaste (ka Kaasikvälja) kraavioja suudmes klindinõlvalt laskuv veevool moodustab Eesti kõrgeima joa. Kuigi inimkätega kujundatud voolusängist merre laskuv tagasihoidlik veevool on mõnevõrra kaotanud oma loodusliku ilme, on juga igati vaatamisväärne. Teated joast pärinevad XIX sajandi esimesest poolest (Inland,1852, 30), kus tema kõrguseks märgiti 200 jalga (=60,8 m). Öeldut tuleb käsitleda ligikaudsena, sest Ontika klindi enese kõrgus on vaid 55,6 m. Juga nimetatisellal Chudleigh Seebad, mis oli tuletatud Inglismaalt pärit mõisaproua Elisabeth Kingstoni neiupõlvenimest!
Vertikaalse veelasu kõrguse kohta Valastel on nimetatud mitmesuguseid arve. Sagedamini märgitakse "üle 20 m", kuni loodimistega mõõdeti selleks täpsemalt 25,5-26,1 m (Kohava, 1985; Miidel jt, 1991). Hiljem selgus, et joa vertikaalkõrgus on üsna muutlik: 1998.aasta suvise suurvee järel oli see 30 m ja 2003.a. augustis pärast erakordselt tugevat vihma koguni 32 m (Suuroja, 2005). Põhjuseks on astangu jalamil rusukalde all paljanduv Alam-Kambriumi Lükati kihistu pehmevõitu savi-liivakivi kompleks, mis tugeva veevoolu korral vabaneb kaitsva rusukaldekihi alt ja laseb uuristada endasse mitmemeetrilisi süvendeid.
Joa kohal moodustab klindisein poolkaarja 10 m ulatusega taande, mis on tekkinud tugevasti lõhestatud karbonaatkivimite ja lamavate pehmete liiva-savikivimite uuristamise ja varingute koosmõjul. Oma osa on siin olnud ka uuristuste poolt tekitatud maalihetel. Seda näitab allavoolu oja paremal kaldal vaadeldav külili vajunud 7-9 m läbimõõduga aluspõhjakivimite paigast nihkunud pangas.
Valaste joaastang on Loode-Eestis paikneva Pakri neeme kõrval parimaid Kambriumi ja Ordoviitsiumi paljandeid Eestis, ehkki uurijale ilma erivahenditeta mitte eriti kergesti ligipääsetav. Siin paljandub ulatuslik profiil Alam-Kambriumi Lükati kihistust kuni Kesk-Ordoviitsiumi Aseri lademeni, peegeldades Maa ajalugu ligemale 80 miljoni aasta kestel (vt Suuroja, 2003).
KoostanudA.Miidel. Kuupäev: 17. mai 2006. a.
SeisundVäga hea. On rajatud trepiga vaateplatvorm, selgitav stend, parkla, teenindav söögikoht. Teenindavad sõlmed vajavad siiski regulaarset hooldust ja kontrolli, eriti ohutustehnilisest küljest, sest külastajate suure arvukuse ja ilmastiku tõttu võivad vaateplatvormi metallkonstruktsioonid kiiresti kahjustuda.
TähtsusTeaduslik, õppeotstarbeline, turistlik. Annab hea ülevaate Põhja-Eesti klindi geoloogilisest ehitusest, voolava vee geoloogilisest tegevusest jms. Pakub esteetilisi elamusi igal aasta-ajal, sõltumata laskuva vee hulgast.
UuritusUuritud ja kirjeldatud paljude geoloogide poolt, käsikirjaliselt fikseeritud palju märkmeid ja kirjeldusi, sealjuures enamasti kombineerituid, sest paljandiseina vahetu uurimine on olnud alati raskendatud.
LoodusobjektKärestikud, kosed ja joad
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Toila vald, Ontika küla