Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kurtna mõhnastik ja järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKurtna maastikukaitseala (KLO1000194)
NimiKurtna mõhnastik ja järved
AsukohakirjeldusAhtmest 5-8 km idakagus.
Kaitse1987. aastast riiklik maastikukaitseala pindalaga 2541 ha. 1998. a. täpsustavate maastikukaitsealade nimekirja, pindala 2571 ha. Vältida p?levkivi kaevandamist kaitseala lähedal ja p?hjavee taseme alandamist. Pidada kinni kehtestatud kaitserezhiimist. Mitte lubada Pannjärve liivakarjääri laienemist kaitsealale. Vältida suvilate ehitust. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada Valgejärve kustutusvee v?tmiseks, nagu seda tehti 1988. ja 1989. a. kevadel Oru turbaväljade p?lemise ajal, mille tagajärjel Eesti ja NL Punase raamatu liigi vesilobeelia kasvukohad jäid kuivaks. L?petada kaevandusvee juhtimine Kurtna järvedesse (näit. N?mmejärve).

( LKR: 13.10.1998, 10:25:32 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Tln., 1987.
2. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng II. Tln., 1989.
3. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
4. Mäemets, A. Kurtna järvede unikaalsusest, tüpoloogiast, muutumisest ja kaitsest. - Rmt.: Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Tln., 1987, lk. 165-171.
5. Raukas, A., Rähni, E., Miidel, A. Pôhja-Eesti servamoodustised. Tln., 1971. (vene k.).
IseloomustusÜks Eesti tähelepanuväärsemaid m?hnastikke, mis on 9 km pikk ja üle 3 km lai. See paikneb mattunud Vasavere alusp?hjalise vagumuse kohal, mis on täidetud kruusade ja liivadega. M?hnastikus ja selle vahetus naabruses on 40 järve. M?hnad ja nendevahelised vaod on valdavalt piklikud p?hja-]?unasuunas. Rohkesti on glatsiokarstilisi sulglohkusid. M?hnad ulatuvad kuni 71 m ü.m.p., m?hnade suhtelised k?rgused 15-20 m. M?hnastik on seoses suurte kruusa-liiva ja p?hjavee varude t?ttu geoloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt hästi uuritud.
Üks eesti unikaalsemaid järvemaastikke suure järvede arvu, tüpoloogilise mitmekesisuse, madala troofsusastme, haruldaste taime- ja loomaliikidega ning järvede loodusliku ilu poolest. Palju on ilusa liivase kaldavöötmega järvi (N?mmjärv, Liivjärv, Rääkjärv, Martiska, Anhvenjärv jt.), mis t?mbavad ligi rohkesti puhkajaid. Räätsma ja N?mmjärve vahel asub 3 pioneerilaagrit. Valdava osa järvede troofsustase on tänu vähesele inimm?jule alles oligo- ja mesotroofse järve tasemel; tüpoloogiliselt valdavad düseütroofsed (DE) järved. K?ige taime- ja loomaharulduste rikkamad järved on Valgjärv ja Ahnejärv, varem ka Martiska, Liivjärv jt. Nende k?ige väärtuskikumate järvede veetaset on tugevasti alandanud p?hjavee tarbimine, mist?ttu "Punasesse raamatusse" kantud vesiloobelia ja järvlahnarohu kasvukohad on jäänud kuivaks, järved hakanud eutrofeeruma ning kadunud haruldased oligotroofse vee planktonid. Valdavaks kalaliigiks on Kurtna järvedes praegu ahven, särg ja haug, m?nedes paremates järvedes (Suurjärv, N?mmejärv, Räätsma, Kirjakjärved, Jaala, Rääkjärv( on kalaliike rohkem. Veel hiljuti oli m?nes järves (N?mmejärves) ka j?evähki. Oma rauarikka vee t?ttu on Räätsma järv paigutatav Eestis ainsana siderotroofsete järvede hulka. Kaevandusvee sisselaskmine on p?hjustanud N?mmjärve vee erakordset sulfaatide rohkust, kaevanduste läheduse t?ttu on sulfaatiderikas ka Rääkjärve vesi. Pinnavee ärajuhtimine Konsu järve veehaarde kaudu on alandanud N?mmjärve, Ahven- ja Särgjärve ning Kirjakjärvede veetaset.
Kurtna maastikukaitseala järvede p?hiparameetrid (1987. a. seis):
1. Ahnejärv: pindala 5,5 ha, suurim sügavus - u. 6 m; heleroheline; vee läbipaitsvus - 4,8; Püld - 0; Nüld - 100; SO4 - 26; Järve tüüp - O3; vesiloobelia, järvelahnarohi (m?lemat väga vähe). Vesi alanenud u. 3 m.
2. Liivjärv: pindala u. 5 ha; suurim sügavus u. 8 m; pruun-rohekas-kollane; vee läbipaistvus 4,0;P üld - 3;Nüld - 700; SO4 - 34; järve tüüp - O3; järvelahnarohi hävinud, vesi alanenud u. 2 m.
3. Martsika järv: pindala 2,7 ha; suurim sügavus - 6,5 m; kollakas-roh.; vee läbipaistvus - 2,0; Püld - 9; Nüld 600; SO4 - 31; järve tüüp - O3; vesi alanenud 4-5 m, vesiloobelia ja järvelahnarohi hävinud.
4. Kuradijärv: pindala 1,3 ha; suurim sügavus - 6,3 m; roh-hall; vee läbipaistvus - 1,6; Püld - 17; Nüld 700; SO4 - 19; järve tüüp - M1; vesi alanenud 4-5 m.
5. Jaala järv: pindala 19,6 ha; suurim sügavus 6,4 m; vee läbipaistvus 3,4; Püld - 0; Nüld - 100; SO4 - 28; järve tüüp O3.
6. Aknajärv: pindala 8,3 ha; suurim sügavus 5 m; koll-roh.; vee läbipaistvus 2,8; järve tüüp M; veetase oli vahepeal k?rgem.
7. Valgejärv; pindala 8,6 ha; suurim sügavus 10,5 m; sinepiroh.; vee läbipaistvus 3,0; Püld - 0; Nüld - 400; SO4 - 28; järve tüüp SD1; vesilobeelia, lahnarohi. Veetase 1988. ja 1989.a. alandatud vähemalt 1 m.
8. Saarejärv: pindala 6,3 ha; suurim sügavus 6 m; vee läbipaistvus 3,0; järve tüüp SD4.
9. Haugjärv: pindala 1,6 ha; suurim sügavus 4,2 m; heleroh.; vee läbipaistvus 4,5; järve tüüp E4.
10. Rääkjärv: pindala 5,4 ha; suurim sügavus 4,0 m; koll.-ereroh.; vee läbipaistvus 4,0; Püld - 17; Nüld - 500; SO4 - 141; järve t[[p E4.
11. Mätasjärv: pindala 0,5 ha; suurim sügavus 9 m; vee läbipaistvus 3,0; järve tüüp DE1.
12. Kurtna Mustjärv: pindala 5 ha; vee läbipaistvus 2,4; järve tüüp DE2.
13. Suur-Kirjakjärv: pindala 17,8 ha; suurim sügavus 3,7 m; järve tüüp DE4; veetase 0,5 m madalam.
14. Peen-Kirjakjärv: pindala 9,8 ha: suurim sügavus 3,3 m; järve tüüp DE4; veetase 0,5 m madalam.
15. Kurtna Suurjärv: pindala 34 ha; suurim süg. 6,9 m; roh.-pr.-koll.; vee läbipaistvus 2,9; Püld - 8; Nüld - 800; SO4 - 43; järve t[[p DE4; veetase alanenud u. 1 m.
16. Pannjärv: pindala 2,0 ha; järve tüüp DE4.
17. Niinsaare järv: pindala 7 ha; suurim sügavus 2,7 m; roh-pr-koll. vee läbipaistvus 2,5; Püld - 50; Nüld - 700; SO4 - 67; järve tüüp E4.
18. Särgjärv: pindala 2,4 ha; järve tüüp DE4.
19. Ahvenjärv: pindala 4,2 ha; järve tüüp DE4.
20. N?mmjärv: pindala 15,6 ha; suurim sügavus 7,5 m; koll-roh.; vee läbipaistvus 2,1; Püld - 31; Nüld 500; SO4 143; järve tüüp E4.
21. Nootjärv: pindala 5,3 ha; suurim sügavus 2 m; koll-roh.; vee läbipaistvus 2,0p; Püld - 31; Nüld - 600; SO4 - 36; järve tüüp DE4.
22. Must-Jaala järv: pindala u. 1 ha; järve tüüp DE.
23. Konnajärv: pindala 2,2 ha; suurim sügavus 6 m; vee läbipaistvus 3,5; järve tüüp DE.
24. Kihljärv: pindala u. 2 ha; suurim sügavus 1,5 m; roh-hall; vee läbipaistvus 1,5; järve tüüp DE.
25. Virtsika järv: pindala 2,4 ha; järve tüüp DE.
26. Niinsaarte tagune laugas: pindala u. 0,2 ha; järve tüüp DE.
27. Väike Niinsaare järv: pindala u. 0.4 ha; järve tüüp DE.
28. Punane järv: pindala u. 0,4 ha.; järve tüüp DE.
29. Sisaliku järv: pindala u. 0,1 ha; järve tüüp DE.
30. Allikajärv: pindala u. 0,1 ha; vee läbipaistvus 0,2p; järve tüüp DE.
31. Räätsma järv: pindala 17,5 ha; suurim sügavus u. 9 m; heleroh.; vee läbipaistvus 4,0; Püld - 0; Nüld - 500; SO4 - 11; järve tüüp S.
NB! Järve tüüp on antud A. Mäemetsa järgi:
O - oligotroofne; M - mesotroofne; E - eutroofne; DE - düseutroofne; S - siderotroofne (indeksid näitavad vee kihistust (1 ja 3 - kihistunud; 2 ja 4 kihistumata); u - umbes.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp; A. Mäemets
november, 1990. a.
SeisundHalb. Looduslikku seisundit halvendavad pidevalt Pannjärve liivakarjäär ja intensiivne pôhjavee taseme alandamine pôlevkivi kaevandamisel ja veevarude kasutamisel Kohtla-Järve ja Jôhvi veevarustuseks (Vasavere veehaare). Nômmjärv ja Rääkjärv on rikutud kaevandusvee môjul.

( LKR: 13.10.1998, 10:14:20 )
TähtsusTeaduslik (glatsiaalgeoloogiline, hüdrogeoloogiline, limnoloogiline), ökoloogiline, ?ppeotstarbeline (praktika baasiks mitmetele loodusteaduse harudele), maastikuline *esteetiline), tervistav (Kirde-Eesti üks olulisemaid puhkepiirkondi). M?hnastik on statsionaarsete ja kordusuuringute koht.
LoodusobjektKuppelmaastiku elemendid
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kose küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Konju küla