Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kurtna mõhnastik ja järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKurtna maastikukaitseala (KLO1000194)
NimiKurtna mõhnastik ja järved
AsukohakirjeldusAhtmest 5-8 km idakagus.
Kaitse1987. aastast riiklik maastikukaitseala pindalaga 2541 ha. 1998. a. täpsustavate maastikukaitsealade nimekirja, pindala 2571 ha. Vältida põlevkivi kaevandamist kaitseala lähedal ja põhjavee taseme alandamist. Pidada kinni kehtestatud kaitserezhiimist. Mitte lubada Pannjärve liivakarjääri laienemist kaitsealale. Vältida suvilate ehitust. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada Valgejärve kustutusvee võtmiseks, nagu seda tehti 1988. ja 1989. a. kevadel Oru turbaväljade põlemise ajal, mille tagajärjel Eesti ja NL Punase raamatu liigi vesilobeelia kasvukohad jäid kuivaks. Lõpetada kaevandusvee juhtimine Kurtna järvedesse (näit. Nõmmejärve).

( LKR: 13.10.1998, 10:25:32 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Tln., 1987.
2. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng II. Tln., 1989.
3. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
4. Mäemets, A. Kurtna järvede unikaalsusest, tüpoloogiast, muutumisest ja kaitsest. - Rmt.: Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Tln., 1987, lk. 165-171.
5. Raukas, A., Rähni, E., Miidel, A. Pôhja-Eesti servamoodustised. Tln., 1971. (vene k.).
IseloomustusÜks Eesti tähelepanuväärsemaid mõhnastikke, mis on 9 km pikk ja üle 3 km lai. See paikneb mattunud Vasavere aluspõhjalise vagumuse kohal, mis on täidetud kruusade ja liivadega. Mõhnastikus ja selle vahetus naabruses on 40 järve. Mõhnad ja nendevahelised vaod on valdavalt piklikud põhja-lõunasuunas. Rohkesti on glatsiokarstilisi sulglohkusid. Mõhnad ulatuvad kuni 71 m ü.m.p., mõhnade suhtelised kõrgused 15-20 m. Mõhnastik on seoses suurte kruusa-liiva ja põhjavee varude tõttu geoloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt hästi uuritud.
Üks eesti unikaalsemaid järvemaastikke suure järvede arvu, tüpoloogilise mitmekesisuse, madala troofsusastme, haruldaste taime- ja loomaliikidega ning järvede loodusliku ilu poolest. Palju on ilusa liivase kaldavöötmega järvi (Nõmmejärv, Liivjärv, Rääkjärv, Martiska, Anhvenjärv jt.), mis tõmbavad ligi rohkesti puhkajaid. Räätsma ja Nõmmejärve vahel asub 3 pioneerilaagrit. Valdava osa järvede troofsustase on tänu vähesele inimmõjule alles oligo- ja mesotroofse järve tasemel; tüpoloogiliselt valdavad düseütroofsed (DE) järved. Kõige taime- ja loomaharulduste rikkamad järved on Valgjärv ja Ahnejärv, varem ka Martiska, Liivjärv jt. Nende kõige väärtuslikumate järvede veetaset on tugevasti alandanud põhjavee tarbimine, mistõttu "Punasesse raamatusse" kantud vesiloobelia ja järv-lahnarohu kasvukohad on jäänud kuivaks, järved hakanud eutrofeeruma ning kadunud haruldased oligotroofse vee planktonid. Valdavaks kalaliigiks on Kurtna järvedes praegu ahven, särg ja haug, mõnedes paremates järvedes (Suurjärv, Nõmmejärv, Räätsma, Kirjakjärved, Jaala, Rääkjärv( on kalaliike rohkem. Veel hiljuti oli mõnes järves (Nõmmejärves) ka jõevähki. Oma rauarikka vee tõttu on Räätsma järv paigutatav Eestis ainsana siderotroofsete järvede hulka. Kaevandusvee sisselaskmine on põhjustanud Nõmmjärve vee erakordset sulfaatide rohkust, kaevanduste läheduse tõttu on sulfaatiderikas ka Rääkjärve vesi. Pinnavee ärajuhtimine Konsu järve veehaarde kaudu on alandanud Nõmmejärve, Ahven- ja Särgjärve ning Kirjakjärvede veetaset.
Kurtna maastikukaitseala järvede põhiparameetrid (1987. a. seis):
1. Ahnejärv: pindala 5,5 ha, suurim sügavus - u. 6 m; heleroheline; vee läbipaitsvus - 4,8; Püld - 0; Nüld - 100; SO4 - 26; Järve tüüp - O3; vesiloobelia, järv-lahnarohi (mõlemat väga vähe). Vesi alanenud u. 3 m.
2. Liivjärv: pindala u. 5 ha; suurim sügavus u. 8 m; pruun-rohekas-kollane; vee läbipaistvus 4,0;P üld - 3;Nüld - 700; SO4 - 34; järve tüüp - O3; järv-lahnarohi hävinud, vesi alanenud u. 2 m.
3. Martsika järv: pindala 2,7 ha; suurim sügavus - 6,5 m; kollakas-roh.; vee läbipaistvus - 2,0; Püld - 9; Nüld 600; SO4 - 31; järve tüüp - O3; vesi alanenud 4-5 m, vesiloobelia ja järv-lahnarohi hävinud.
4. Kuradijärv: pindala 1,3 ha; suurim sügavus - 6,3 m; roh-hall; vee läbipaistvus - 1,6; Püld - 17; Nüld 700; SO4 - 19; järve tüüp - M1; vesi alanenud 4-5 m.
5. Jaala järv: pindala 19,6 ha; suurim sügavus 6,4 m; vee läbipaistvus 3,4; Püld - 0; Nüld - 100; SO4 - 28; järve tüüp O3.
6. Aknajärv: pindala 8,3 ha; suurim sügavus 5 m; koll-roh.; vee läbipaistvus 2,8; järve tüüp M; veetase oli vahepeal kõrgem.
7. Valgejärv; pindala 8,6 ha; suurim sügavus 10,5 m; sinepiroh.; vee läbipaistvus 3,0; Püld - 0; Nüld - 400; SO4 - 28; järve tüüp SD1; vesilobeelia, lahnarohi. Veetase 1988. ja 1989.a. alandatud vähemalt 1 m.
8. Saarejärv: pindala 6,3 ha; suurim sügavus 6 m; vee läbipaistvus 3,0; järve tüüp SD4.
9. Haugjärv: pindala 1,6 ha; suurim sügavus 4,2 m; heleroh.; vee läbipaistvus 4,5; järve tüüp E4.
10. Rääkjärv: pindala 5,4 ha; suurim sügavus 4,0 m; koll.-ereroh.; vee läbipaistvus 4,0; Püld - 17; Nüld - 500; SO4 - 141; järve t[[p E4.
11. Mätasjärv: pindala 0,5 ha; suurim sügavus 9 m; vee läbipaistvus 3,0; järve tüüp DE1.
12. Kurtna Mustjärv: pindala 5 ha; vee läbipaistvus 2,4; järve tüüp DE2.
13. Suur-Kirjakjärv: pindala 17,8 ha; suurim sügavus 3,7 m; järve tüüp DE4; veetase 0,5 m madalam.
14. Peen-Kirjakjärv: pindala 9,8 ha: suurim sügavus 3,3 m; järve tüüp DE4; veetase 0,5 m madalam.
15. Kurtna Suurjärv: pindala 34 ha; suurim süg. 6,9 m; roh.-pr.-koll.; vee läbipaistvus 2,9; Püld - 8; Nüld - 800; SO4 - 43; järve tüüp DE4; veetase alanenud u. 1 m.
16. Pannjärv: pindala 2,0 ha; järve tüüp DE4.
17. Niinsaare järv: pindala 7 ha; suurim sügavus 2,7 m; roh-pr-koll. vee läbipaistvus 2,5; Püld - 50; Nüld - 700; SO4 - 67; järve tüüp E4.
18. Särgjärv: pindala 2,4 ha; järve tüüp DE4.
19. Ahvenjärv: pindala 4,2 ha; järve tüüp DE4.
20. N?mmjärv: pindala 15,6 ha; suurim sügavus 7,5 m; koll-roh.; vee läbipaistvus 2,1; Püld - 31; Nüld 500; SO4 143; järve tüüp E4.
21. Nootjärv: pindala 5,3 ha; suurim sügavus 2 m; koll-roh.; vee läbipaistvus 2,0p; Püld - 31; Nüld - 600; SO4 - 36; järve tüüp DE4.
22. Must-Jaala järv: pindala u. 1 ha; järve tüüp DE.
23. Konnajärv: pindala 2,2 ha; suurim sügavus 6 m; vee läbipaistvus 3,5; järve tüüp DE.
24. Kihljärv: pindala u. 2 ha; suurim sügavus 1,5 m; roh-hall; vee läbipaistvus 1,5; järve tüüp DE.
25. Virtsika järv: pindala 2,4 ha; järve tüüp DE.
26. Niinsaarte tagune laugas: pindala u. 0,2 ha; järve tüüp DE.
27. Väike Niinsaare järv: pindala u. 0.4 ha; järve tüüp DE.
28. Punane järv: pindala u. 0,4 ha.; järve tüüp DE.
29. Sisaliku järv: pindala u. 0,1 ha; järve tüüp DE.
30. Allikajärv: pindala u. 0,1 ha; vee läbipaistvus 0,2p; järve tüüp DE.
31. Räätsma järv: pindala 17,5 ha; suurim sügavus u. 9 m; heleroh.; vee läbipaistvus 4,0; Püld - 0; Nüld - 500; SO4 - 11; järve tüüp S.
NB! Järve tüüp on antud A. Mäemetsa järgi:
O - oligotroofne; M - mesotroofne; E - eutroofne; DE - düseutroofne; S - siderotroofne (indeksid näitavad vee kihistust (1 ja 3 - kihistunud; 2 ja 4 kihistumata); u - umbes.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp; A. Mäemets
november, 1990. a.
SeisundHalb. Looduslikku seisundit halvendavad pidevalt Pannjärve liivakarjäär ja intensiivne põhjavee taseme alandamine põlevkivi kaevandamisel ja veevarude kasutamisel Kohtla-Järve ja Jõhvi veevarustuseks (Vasavere veehaare). Nõmmejärv ja Rääkjärv on rikutud kaevandusvee môjul.

( LKR: 13.10.1998, 10:14:20 )
TähtsusTeaduslik (glatsiaalgeoloogiline, hüdrogeoloogiline, limnoloogiline), ökoloogiline, õppeotstarbeline (praktika baasiks mitmetele loodusteaduse harudele), maastikuline *esteetiline), tervistav (Kirde-Eesti üks olulisemaid puhkepiirkondi). Mõhnastik on statsionaarsete ja kordusuuringute koht.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kose küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Konju küla