Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Oosemägi (Oonega mägi, Vanakivi mägi, Rebasemägi) ja Vanakivi koobasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiOosemägi (Oonega mägi, Vanakivi mägi, Rebasemägi) ja Vanakivi koobas
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Saesaare hüdroelektrijaama paisust jõge mööda ca 3 km ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb mööda paisu lähistelt algavat ja mööda Ahja jõe paremat kallast kulgevat metsateed minna põhja suunas ligikaudu 1,5 km, jõudes nii Oosemäe paljandini. Otsene juurdepääs on kaldalt võimalik ainult paljandi ülemisele osale ja sedagi kohati. Paljand on hästi jälgitav vastaskalda madalalt kaldalt, kus on laagriplats. Sinna jõudmiseks tuleb Kiidjärve-Akste maanteelt 350 m sillast kirdes algavat ja Valgesoole viivat külavaheteed sõita ca 1,5 km ning edasi minna mööda sellelt teelt algavat metsateed lõunasse ja kagusse veel 700-800 m. Madal pae on Oosemäest 200 m allavoolu suhteliselt madalas orunõlvas ja kaldalt hästi juurdepääsetav.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektidena. Tähistamata. Kaitse säilitada. Oosemägi väärib eraldi tähistamist. Tähis oleks õige paigaldada vastaskalda lõkkeplatsile.
KirjandusKirjanduses on Oosemägi on leidnud kajastamist kõigis Ahja jõe ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes, Madal pae leidnud kajastamist ainult A.Eriku Eesti Looduses 1999.a. avaldatud maastikukaitseala skeemil. Oosemäe ja selles esinevate koobaste kohta on täiendavalt andmeid:

Hupel A.W. 1774.Nachrichten von Lief- und Ehstland. Riga, 590 lk., lk.263. - Ahja mõisa juures metsas on liivakivi sees koopad mitme ruumiga, mis olid pelgupaikadeks ja varanduste peitmiseks.
Pabst E. 1857. Zwei Himmelshäuser unser der Erde. - Inland, 44, lk.724-728.
Kampmann M. 1921. Eesti kodumaa. Geograafilised ülevaated ja lugemik. Tallinn, 272 lk., lk. 231-233.
Anso H. 1924. Õppereiside juht. Tallinn118 lk., lk. 91.
Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels Alcedo atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded 1938, 45, lk. 100-194, lk. 134-135.
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv).
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 59. (käsikiri)
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 61-63; 118-120.
IseloomustusOosemäe paljand asub järsust edelast kagusse pööravast jõekäärust allavoolu 120 m pikkusel lõigul. Paljanduvad Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Vahelduvad kollakad, punakaspruunid ja valged kihid. Kihipindadel on roostepruune katteid. Tähelepanuväärne on kihtide muutlik kallakus. Paljand on sälkorgudega lõhestatud pangasteks ning laskub järsu sileda seinana otse vette. Kõrgus ulatub 10 meetrini. Paljandi ülesvoolupoolses osas on liivaseinas väikese sügavusega kumerate piirjoontega ni??. Paljandi allavoolupoolses osas väljub paljandist sammaldunud lõhepind. Otse sellest allavoolu on veepiiril ümar koopaava kõrgusega 2 m ja laiusega allosas 4 m. 1984.a. sisenes sellesse koopasse paadiga Ü.Heinsalu, mõõtes veepinnast ülespoole jääva koopa sügavuseks 9 m. Koopa kõrgus algul vähenes kuni 1,1 meetrini, seejärel suurenes 2,5 meetrini laiemas osas, kus laius ulatus 6,5 meetrini. E.Kumari mõõtis 1968.a. koopa sügavuseks 15 m. Enne Saesaare paisu ehitamist oli koopaava liivaseinas 4 m kõrgusel veepinnast. 20-ndail aastatel uuris seda koobast koolipoisina hilisem koduuurija A.Ivask, sisenedes liivakihtidesse koos ühe sõbraga umbes 30 m sügavusse. Tema andmetel oli tegemist pisut ülespoole kulgeva käiguga.
Kirjeldatud koopaavast ca 30 m allavoolu, paljandi allavoolupoolses madalamas osas on veepinnal teine väiksem koopaava. Ilmselt on tegemist sama koopaavaga millest 1984.a. hilissügisel sisenes jää pealt M.Koppel. Roomates oli võimalik minna 5-6 m sügavuseni. Käik oli kumeral laega, 60-70 cm laiune, käänuline. Tema andmetel oli selle koopa ja suure koopa vahel veel kahe väikese avaga koobas.
Paljandis olevad koopad olid ilmselt esialgu loodusliku tekkega, kuid on inimkäte poolt laiendatud. Koopad on olnud nahkhiirte elupaigaks, paljandiseinas on olnud jäälindude pesitsemiskohad. Oosemäe koobastega on seotud palju rahvajutte, milles kõneldakse peidetud varandustest, maa-alustest saalidest ning sadade kilomeetrite pikkustest käikudest, milledest ühte haru pidi jõudma Petserisse, teist kaudu Riiga ja pikim käik viinud koguni Kiievisse. Tõenäoliselt on tegemist samade koobastega, mille esmakirjeldus on teada Chr.Kelchi kroonikast (1690-1707) ja mida on korratud Weberi ( 1739), A.W.Hupeli (1774), Huecki (1840) ja E.Pabsti (1857) Eesti loodust käsitlevates töödes. Kõikides kirjeldustes on tegu valgesse liivakivisse uuristatud koobastega, kust kitsast avast liivaseinas saab minna ligi 5 m kõrgusse suurde ruumi, kust edasi saab mööda kahte käiku. Neist ühest saab edasi kaheteistkümnesse, teisest kuude üksteisele järgnevasse kambrisse. Kambrite kõrgust on hinnatud 2,6 , laiust aga 3-6 meetrini. Osades ürikutes on kambrite hulk küll väiksem, kuid mitmes neist on mainitud küpsetusahjuga kambrit. On kirjeldatud veel purskkaevuga ja allikaga kambrit ning käimlaks kasutatavat kambrit. Neid koopaid olla kasutatud pelgupaigana Ivan Julma sõjakäigu ajal. Põhjasõja ajal olid rootslased nendesse koobastesse peitnud suure varanduse. Koobast on seotud ka Vanapagana eluasemega, kust neljapäevaöösiti olla kuuldud kangaspuude klõbinat.
Koobaste asukoha kohta on andmed ebatäpsed. On teada , et nad asusid järsus liivakaljus teedest kaugel oleva Ahja jõe kaldas, Ahja mõisa maadel Kiidjärve lähistel. Vahemaad Võnnu kirikust on hinnatud ca 10 km-le ja Tartust 30 km-le. Liivakivisein kandis Uue Taevaskoja nime. Kõige tõenäolisemalt on tegemist just Oosemäe koobastega, kuigi tänapäeval on siin peale ühe laiema kambri säilunud ainult kitsad käigud. Ü.Heinsalu kaldub arvama, et Kelchi kroonikas mainitud koopad on Oonemäe paes.
200 m allavoolu paiknev Madal pae kujutab endast lameda kaldakõrgendiku 100 m pikkusel lõigul paljanduvat kuni 4 m kõrgust järsku vette langevat seina. Paljanduvad Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Vahelduvad valkjaskollased ja roosakaskollased kihid.
KoostanudA.Kleesment 03.01.2000
Seisund Hea. Hoolimata alumise 4 m jäämisele paisjärve vee alla, on Oosemägi ülemises osas pikka aega säilinud kõrge jõe poolt erodeeritava seinana. Ka Madal pae on säilinud peale paisu ehitamist peaaegu muutumatuna. Mõlemad paljandid on külastatavad peamiselt paadituristide poolt. Oosemäe vastaskaldal on lõkkeplats ilusa vaatega paljandile.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, kultuuri-ajalooline. Muistenditega seotud Oosemägi on üks ilusamaid ja suuremaid paljandeid sellel Ahja jõe lõigul, mis jääb ka paadituristide trassile. Paljandis on siinse piirkonna ühed suuremad, kuid halva ligipääsuga koopad.
UuritusEsmased tõenäolised teated Oosemäe liivakiviseina ja koobaste kohta on Kelchi kroonikast, mis ilmus 1702.a. Selle ala loodust käsitlevad 18. ja 19. sajandi autorid on korranud põhiliselt Kelchi andmeid. Vanakivi e. Oosemäe koopad olid huvitava loodusturismi objektina teada 20.sajandi esimesel poolel. Mõõdistati E.Kumari poolt 1938.a. tema jäälindude pesitsuspaikade uurimisretkel Ahja jõel. Kaardistati Vanakivi e. Oosemäe nime all A.Ivaski poolt 1940.a. Geoloogiline lühikirjeldus Oosemäe paljandi kohta tehti 1950.a. A.Verte ja mõlema liivaseina kohta 1951.a. E.Mark-Kuriku poolt. Detailsema geoloogilise kirjelduse koos paljandi liivakivide granulomeetrilise ja mineraloogilise uurimisega tegi Oosemäe paljandi kohta 1957.a. H.Viiding. 1968.a. mõõdistas paljandis olevat koobast E.Kumari , kandes objekti Oosemäe nime all maastikukaitseala skeemile. 1984.a. uuris paljandis olevat suuremat koobast Ü.Heinsalu, tehes sellest plaani. Väiksemat koobast mõõdistas samal aastal M.Koppel. Madal pae kanti maastikukaitseala skeemile 1999.a. A.Eriku poolt. Revisjonülevaatuse mõlema paljandi kohta tegi vastaskaldalt vaatluse teel 1998.a. A.Kleesment.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla