2. VEEBRUARIL 1971. A. SÕLMITUD "PEAMISELT VEELINDUDE
PESITSUSKOHTADENA RAHVUSVAHELIST TÄHTSUST OMA-
VATE MÄRGALADE KONVENTSIOONIST" TULENEVATE NÕU-
KOGUDE POOLE KOHUSTUSTE TÄITMISE TAGAMISE
ABINÕUDE
KOHTA
ENSV Ministrite Nõukogu määrus
9. juunist 1976. a. nr. 281
(ENSV Teataja 1976. nr. 28. art. 264)
Vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 26, detsembri
1975. a. määrusele nr. 1046 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu
m ä ä r a b:
1. Eesti NSV ministeeriumidel ja keskasutustel ning linnade ja
rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja
juhindumiseks, et:
1) on kinnitatud juurdelisatud "NSV Liidu territooriumil
asuvate, peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist
tähtsust omavate märgalade nimestik"
2) NSVL Põllumajanduse Ministeeriumile on pandud
"Peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist
tähtsust
omavate märgalade konventsiooni" Nõukogude poole
kohustuste täitmine, sealhulgas vastava dokumentatsiooni
ja
informatsiooni esitamine ettenähtud korras Rahvusvahelisele
Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidule.
2. Panna käesoleva määruse punktist 1 tulenevate
kohustuste täitmine ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriumile ning ENSV Põllumajanduse
Ministeeriumile.
3. Kinnitada rahvusvahelise tähtsusga Matsalu märgala
piir vastavalt lisale.
4.- 7 (Välja jäetud kui ajutise või
mittenormatiivse iseloomuga.)
8. Keelata 1. aprillist 1977. a. sportlik jd harrastuslik
kalapüük Matsalu lahe idaosas alates joonest, mis
ühendab
Saastna neeme lahe põhjakaldaga Kiideva sadmast 400 m
lääne pool.
9. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumil 1976. a.
jooksul tähistada Matsalu märgala piir looduses.
K i n n i t a t u d
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
26. detsembri 1975. a. määrusega nr.1046.
NSV Liidu territooriumil asuvate, peamiselt veelindude
pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust omavate
märgalade
n i m e s t i k
1. Valge mere Kandalaksa laht, kaasa arvatud Kandalaksa Riiklik
Looduskaitseala (Murmanski oblast, VNFSV).
2. Läänemere Matsalu laht, kaasa arvatud Matsalu
Riiklik Looduskaitseala (Eesti NSV).
3. Volga jõe delta, kaasa arvatud V.I. Lenini nim.
Astrahani Riiklik Looduskaitseala (Aserbaidzaani NSV).
4. Kaspia mere Kirovi-nim. lahed, kaasa arvatud K z l-Agatsi
Riiklik Looduskaitseala (Aserbaidzaani NSV).
5. Kaspia mere Krasnovodski ja Põhja-Tselekeni lahed,
kaasa arvatud Krasnovodski Riiklik Looduskaitseala
(Krasnovodski oblast, Turkmeeni NSV).
6. Aasovi mere Sivasi laht, kaasa arvatud Aasovi-Sivasi Riiklik
Kaitseala-jahimajand (Hersoni laht, Ukraina NSV).
7. Musta mere Karkinitski laht, kaasa arvatud Krimmi Riiklik
Kaitseala-jahimajand (Krimmi oblast, Ukraina NSV).
8. Doonau roostikud, Musta mere Jagorlõki ja Tendrovski
lahed, kaasa arvatud Musta mere Riiklik Looduskaitseala
(Odessa, Hersoni ja Nikolajevi oblast, Ukraina NSV).
9. Kurgaldzini ja Tengizi järved, kaasa arvatud Kurgaldzini
Riiklik Looduskaitseala (Tselinogradi oblast, Kasahhi NSV).
10. Turgai ja Irgitzi jõe alamjooksu järved, kaasa
arvatud Turgai Riiklik Keeluala (Aktjubinski oblast, Kasahhi
NSV).
11.Issõk-Kuli järv, kaasa arvatud Issõk-Kuli
Riiklik Looduskaitseala (Issõk-Kuli oblast, Kirgiisi
NSV).
12. Hanka järv, kaasa arvatud Riiklik Keeluala (Primorje
krai, VNFSV)
1976
Akt nr. 54
L i s a
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
9. juuni 1976. a. määrus nr. 281 juurde
Matsalu märgala piiri
k i r j e l d u s
I. Topograafilise kaardi järgi mõõtkavaga 1:
100 000
Matsalu märgala piir määratakse
järgmiselt:
Piir algab Haapsalu - Laiküla maantee ristumiskohast Martna
teega, kulgeb mööda Haapsalu - Laiküla maantee
lõunapoolset serva 15,5 km kuni Haapsalu Laiküla ja
Risti - Virtsu maantee ristumiseni, edasi 8 km mööda
Risti - Virtsu
maantee lääne- ja põhja poolset serva kuni
ristumiseni Lautna Kloostri teega. Edasi kulgeb piir 8 km
mööda
Lautna - Kloostri - Penijõe tee põhja- ja
läänepoolset serva kuni Penijõeni. Penijõe
silla juurest kulgeb piir sirgjooneliselt
17,3 km kuni teede ristumiseni Rannakülas, edasi 1,7 km
mööda maismaad ja 6 km mööda Suurt-Väina
edela suunas
kuni punktini 0,5 km Papirahust lõunapoole. Edasi kulgeb
piir 12,1 km loode suunas punktini 0,5 km Sipelgarahust
läänepoole, sealt 11,7 km kirde suunas kuni punktini
0,9 km Suur-Härjamaa saarest loodepoole, sealt 2,3 km
punktini
0,5 km Sõmeri saarest põhjapoole, edasi kulgeb
piir kagu suunas 9,9 km mööda Muhu väina ja 1,0 km
mööda
maismaad kuni Tuuru-Puise ja Kiideva teede ristumiseni.
Tuuru-Puise ja Kiideva tee ristumiskohast kulgeb piir 12,8 km
sirgjooneliselt kuni Haapsalu - Laiküla maantee ja Martna
tee ristumiseni.
lI. Eesti NSV üldkasutatava kaardi järgi
mõõtkavaga
1 : 600 000
Matsalu märgalae piir määratakse
järgmiselt:
Piir algab Haapsalu - Laiküla maantee ja Marina tee
ristumiskohast, edasi kulgeb 16 km Haapsalu - Laiküla
maantee
lõunapoolset serva mööda kagusse kuni Haapsalu
- Laiküla ja Risti Virtsu maantee ristumiseni, seejärel 6
km
Risti - Virtsu maantee lääne- ja põhja poolset
serva mööda 1õunasse ja edelasse kuni ristumiseni
Kirbla-Kloostri teega.
Edasi kulgeb piir 10 km mööda Kirbla - Kloostri
Penijõe tee põhja- ja 1õunapoolset serva kuni
Penijõeni. Penijõe silla
juurest suundub piir 16 km sirgjoont mööda edela
suunas kuni teederistumiseni Rannakülas, seejärel 2 km
maismaad
mööda edelasse ja 6 km mööda Muhu väina
0,5 km Papirahust 1õuna poole edasi kulgeb piir 12 km loode
suunas,
0,5 km Sipelgarahust lääne poole, sealt 14 km kirde
suunas 1 km Suur-Härjamaa saarest loode poole, siis 3 km
ida
poole 0,5 km Sõmeri saarest põhja poole, edasi
suundub piir 10 km kagusse mööda Muhu väina ja 1 km
mööda
maismaad kuni Tuuru-Puise ja Kiideva tee ristumiseni.
Tuuru-Puise ja Kiideva tee ristumiskohast suundub piir itta 13
km
sirgjoont mööda kuni Haapsalu-Laiküla maantee ja
Martna tee ristumiseni.
|