VILJANDI MAAKONNAVALITSUS
MÄÄRUS
21. august 1990. a. nr. 296
loodushoiust Viljandi maakonnas.
Ära kuulanud Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaameti
peaökokoogi H. Hallemaa ettekande ning läbi
vaadanud esitatud materjalid, Viljandi Linnavalitsus
märgib, et Sakala kõrgustiku ürgorgudest
liigestatud ja järvederohke
maastik ning Võrtsjärve orund järvega
moodustavad maakonnas ainulaadse maastikulise kompleksi. Sellel on
suur
maastikuline, teaduslik, kalamajanduslik, taimestikuline,
geoloogiline, kultuurilis-ajalooline jm. tähtsus ning rida
maakonna piirkondi omab väga kõrget reakreatiivset
e. taastavat väärtust ja eeldusi puhkemajanduse
arendamiseks.
Maakonna looduse ja maastike säilitamise ja hoidmise
eesmärgil territooriumide ja loodusobjektide riikliku
loodushoiu alla
võtmise ja erinevatesse kaitsekategooriatesse viimise
aluseks on Eesti NSV Metsamajanduse ja Luuduskaitse TUI
1976.a. koostatud perspektiivsete kaitsealade nimekiri, ü/k
"Metsaprojekt" eesti Metsakorralduskeskuse poolt
1981. a. läbi viidud looduskaitseobjektide korraldusega
antud loodushoiuobjektide ja parkide nimekiri ja
täiendusettepanekud ning vabariigi teadusasutuste, eesti
Vabariigi Keskkonnaministeeriumi, maakonna
keskkonnaameti, organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete
ning kodanike täiendavad põhjendatud ettepanekud ja
soovitused.
Käesoleval ajal omab Viljandi maakonnna territooriumist
väärtust ja tähtsust ning vajab riikliu kaitse alla
võtmist
loodushoiuterritooriumide ja -objektidena 25851,6 ha. Tulenevalt
ajalooliselt kõrgest kultuuristatuse astmest on
vabariigiga võrrelduna maakonnas loodushoiu all tunduvalt
väiksem pindala (vabariigis 01.jaanuari 1989.a. seisuga
14,3 %, kusjuures on tehtud rida mahukaid muutusi -
täiendusi: Viljandi maakonnas tänase seisuga 7,2 %).
maakonnas puuduvad rangemad kaitstavate territooriumide
kategooriad. Esindatud on erinevad kaitsealade,
mikrokaitsealade ja loodushoiuobjektide kategooriad.
Vastavalt Viljandi Maakonnavolikogu 13.juuni 1990.a. otsusele
moodustatakse perspektiivis Loodi ja karksi looduspark
praeguste kaitsealade ja üksikobjektide ning puhkealade
baasil.
Klassikalisele e. konserveerivale loodushoiule kulutati
maakonnas Viljandi Metsamajandis 1988.a. 29,0 ja 1989.a. 12,9
tuhat rubla.
Lähtudes eeltoodust ja kooskõlas 23. veeruari
1990.a. seadusega "Eesti looduse kaitse kohta",
Viljandi maakonnavalitsus
määrab
1. Võtta riikliku loodushoiu alla lisas nr. 1 "Viljandi
maakonna riiklikult kaistavate loodushouiterritooriumide ja
-objektide
nimekiri" toodud loodusobjektid.
2. Võtta teadmiseks lisas nr. 2 esitatud Viljandi
maakonna ja vabariigi loodushoiu võrdlevas
koondkokkuvõttes kajastav
informatsioon.
3. Eesmärgiga tagada kaitse all olevate haruldaste taimede
säilimine, mitte avalikkustada lisas nr. 1
kaitsekategooriate
grupis "taimestiku mikrokaitsealad" toodud kasvukohti.
4. Kinnitada riikliku kaitse alla võetud
loodushoiuterritooriumide ja -objektide kaitse korraldamise
juhend-eeskiri vastavalt
lisale nr. 3.
5. Kinnitada loodushoiulepingu vorm vastavalt lisale nr. 4.
6. Viljandi maakonnavalitsuse Keskkonnaametil:
6.1. sõlmida loodushoiulepingud kõigi
maakasutajate ja -valdajatega hiljemalt 01. juuniks 1991.a.;
6.2. esitada hiljemalt järgmise aasta eelarve formeerimise
ajaks Viljandi Maakonnavalitsusele ja Maakonnavolikogule
ettepanekud loodushoiutööde teostamiseks vajalike
rahaliste vahendite eraldamise kohta.
7. Lubada massiürituste läbiviimist riikliu kaitse
alla võetud loodushoiuterritooriumidel ja -objektidel vaid
selleks volitatud
loodushoiuorgani ja maakasutaja nõusolekul,
üldkasutatavatel puhkealadel ja laagriplatsides ning teistes
massiürituste
läbiviimise kohtades maakasutaja nõusolekul..
8. Perspektiivis moodustada Loodi ja Karksi looduspark,
milleks:
8.1. Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaametil koos teiste
allüksuste ja kohalike omavalitsusorganite ning
vastutavate teadus- ja projekteerimisasutustega alustada 1990.a
eeltöid nimetatud loodusparkide piiride ja pindalade
täpsustamiseks, põhjendamiseks ja
fikseerimiseks;
8.2. Loodi looduspargi moodustamine näha ette Loodi -
Raudna, Nõmme liiviku, Polli mägede ja Holstre
maastikukaitsealade baasil ning arvestada reservaladena
Ahimäe, Pirmastu, Nõmme ja Pombre rekreatiivse
väärtusega
maastikke;
8.3. Karksi looduspargi moodustamine näha ette Karksi ,
Rutu mägede ja Muti järvede maastikukaitsealade ning
Karksi,
Mäeküla, Ruhijärve, Veisjärve ja Kariste
puhkealade ning loodusmaastike baasil.
9. Tunnistada kehtetuks Viljndi Rajooni RSN Täitevkomitee
17. jaanuari 1964.a. otsus nr. 1"looduse kaitsest Viljandi
rajoonis".
10. Käesolev määrus koos lisadega avaldada
lühendatult ajalehes "Sakala" ja trükkida omaette
brosüürina koos
ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirjaga.
11. Perspektiivis koostada ja trükkida Viljandi maakonna
loodushoiuterritooriumide ja -objektide kirjelduste, skeemide
ja
fotodega kogumik ning teha Viljandi Maakonnavolikogule vastav
ettepanek selleks vahendite ettenägemiseks eelarves.
12. Kontroll käesoleva määruse täitmise
üle panna Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaametile.
Maavanem R. Triisa
Maasekretäri kt. K. Küttis
Lisa nr. 1.
Viljandi Maakonnavalitsuse
21. augusti 1990.a.määrusele nr.296
VILJANDI MAAKONNA (RIIKLIKULT KAITSTAVATE)
LOODUSHOIUTERRITOORIUMIDE JA -OBJEKTIDE NIMEKIRI
A. KAITSEALAD (KA)
A-I. MAASTIKUKAITSEALAD (Kam)
1. Õisu põrguoru maastikukaitseala
2. Holstre maastikukaitseala
3. Nõmme liiviku maastikukaitseala
4. Polli mägede maastikukaitseala
5. Karksi maastikukaitseala
6. Rutu mägede maastikukaitseala
7. Varesemägede maastikukaitseala
8. Loodi-raudna maastikukaitseala
9. Muti järvede maastikukaitseala
10. Raudna oru maastikukaitseala
11. Uueveski maastikukaitseala (org ja männik)
12. Viljandi ürgoru maastikukaitseala
Maastikukaitsealad kokku 2597,20 ha 12tk
A-III TAIMESTIKU KAITSEALAD (Kat)
13. Halliste puisniit
Taimestiku kaitsealad kokku 19,6 ha 1tk
A-VI PINNAVORMIDE JA GEOLOOGILISED KAITSEALAD (Kag)
14. Lüütre oru kaitseala
15. Papioru kaitseala
16. Navesti orundi luidetekaitseala
Pinnavormide ja geoloogilised kaitsealad kokku 129,7 ha 3 tk
A- VIII JÄRVEKAITSEALAD (Kaj)
22. Õisu järvekaitseala
23. Ainja järvekaitseala (Ainejärve)
24. Sinejärve kaitseala (Ainja Sinejärv)
25. Karula järvekaitseala
Järvekaitsealad kokku 424,2 ha 4 tk
B. MIKROKAITSEALAD (MKA)
B-III Taimestiku mikrokaitsealad (MKAt)
1. Hallselja mikrokaitseala
2. Tilli kadastiku mikrokaitseala
3. Kiisa mikrokaitseala
4. Kaansoo mikrokaitseala
5. Raudna-Ruunaraipe mikrokaitseala
6. Närska botaaniline mikrokaitseala
7. Sammuli mikrokaitseala
Taimestiku mikrokaitsealad kokku 12,0 ha 7 tk
C. LOODUSHOIU OBJEKTID (LO)
C-I MAASTIKULISED uKSIKELEMENDID (Mu)
1. Hendrikhansu põrgu
2. Lepa paljand
3. Vaida paljand
4. Koodiorg
5. Holstre kindralimägi
6. Jaama allikas
7. maimu koobas
8. Rutu allikas
9. Kärstna allikas
10. Suislepa paljand
11. Tarvastu Kullamägi
12. Lossimägede paljand
Maastikulised üksikelemendid kokku 6,9 ha 12 tk
C-II PARGID JA METSAPARGID (Pa)
13. Abja lastekodu park
14. Õisu park
15. Kõpu park
16. Olustvere park
17. Karksi park
18. Polli park
19. Pärsti park
20. Vardi park ja allee
21. Karula park koos järvedega
22. Lahmuse park
23. Lõhavere metsapark
24. Sürgavere park
25. Kärstna park koos puiestee ja kabelimäega
26. Tarvastu metsapark
27. Köhleri park
28. Kivistiku metsapark
29. Tusti metsapark
30. Vana-Võidu park
31. Viljandi Lossipark
Pargid ja metsapargid kokku175,2 ha 19 tk
C-III DENDRAARIUMID,DENDROPARGID JA KAITSEKULTUURID (D)
32. Halliste dendropark
33. Raudsepa dendropark
Dendraariumid,dendropargid ja kaitsekultuurid kokku 3,8 ha 2
tk
C-IV VILJAPUUD JA VILJAPUUAIAD (V)
34. Oti metsõunapuu
35. Õitsemäe metsõunapuu
Viljapuud ja viljapuuaiad kokku -ha 2tk
C-V PÕLISPUUD JA PÕLISPUUDE GRUPID (P)
36. Losu kuusk
37. Penuja tamm
38. Pöögle mänd
39. Halliste hiietamm
40. Kullamäe männid
41. Lipp-Lapi punane tamm
42. Uue-Kariste põlispuude grupp
43. Vana-Kariste hõberemmelgas
44. Soosaare põlispuude grupp (Järtsaare park)
45. Jõesaare kadakas
46. Oti pärn
47. Kullese künnapuu
48. Ristimänd
49. Upsi kask
50. Upsi tamm
51. Holstre pärnad
52. liiva mänd
53. Metsema (mänd)
54. Mustapali tamm
55. Polli tamm
56. Tammemäe tammed
57. Tõllamäe tamm
58. Väike-saadu pärnad ja pihlakas
59. karksi elupuud
60. Mägiste kuusk
61. Polli elupuu
62. Tuhalaane põlispuude grupp
63. Tuhalaane tamm
64. Kopli künnapuu
65. Marno (Saare) künnapuu
66. Pärnamäe pärnad
67. Pärsti saar
68. Rahetsema mänd
69. Ritsu tamm
70. Sabaku pärnad
71. Sinialliku seedermänd
72. Undi tamm
73. Aindu põlispuude grupp
74. Auksi jalakas
75. Taari künnapuu
76. Tamme künnapuu
77. Välgita pärn
78. Juhkami tamm
79. Kloostrimetsa kask
80. Kuressaare tamm
81. Kõõsi künnapuu
82. Kõõriko jalakas
83. Säga (Lõhmuse) pärn
84. Vooru tamm
85. Lemmjõe tamm
86. Murru pärnad
87. Laidoner, J Raba talu puiestee ja tamm
88. Muhulase kadakas
89. Mursi pärnad
90. Viiralti tamm ehk Tammekoori tamm
91. Viiratsi tammed
92. Väike-Kibe pärn
93. Kirikumõisa elupuu
94. Kirikumõisa tammed
95. Lõhislehine hõbevaher
96. Oru tn. tammed ja lõhislehine kask
97. Posti tn. põlispuud
98. Uueveski hõberemmelgas
Põlispuud ja põlispuude grupid kokku 8,1 ha 63
tk
C-VI RÄNDRAHNUD JA KIVIKuLVID (r)
99. Jaanikildi rahn
100. Õisu rahnud ja kivikülv
101. Kalevipoja tool
102. Liivassaare kivi
103. Ristivälja kivi
104. Jõesaare kivi
105. Laiakivi
106. Paksu suurkivi
107. Rõugu kivi
108. Kõrvi suurkivi
109. Tuhalaane rändrahn
110. Härjamäe rahn
111. Puiatu suurkivi
112. Auksi kivi
113. Lahmuse kivi
114. Lepakose kivi
115. Linnamäe kivi
116. Kivilõppe Kalevipoja kivi
117. Kivilõppe vanapagana kivi
118. Väluste rändrahn
119. Labidakivi ehk Muuga kabelikivi
120. tammeveski kivi
121. Sammuli rahn
Rändrahnud ja kivikülvid kokku - ha 23 tk
LKR: 10.12.1997 19:29:41
|