Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Viidumäe soodVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaViidumäe looduskaitseala (KLO1000438)
NimiViidumäe sood
AsukohakirjeldusViidumäe looduskaitseala
KaitseLooduskaitseala alates 1967.a. Lääne-Eesti ja saarte
sobivaim koht taustkoostisega vee jälgimiseks, rajades
rahvusvahelise tähtsusega seirepunkti. Potensiaalse-
teks ohuteguriteks on maade kuivendamine, turbatoot-
mine (ka väljaspool kaitseala), puuraukude rajamine).
KirjandusSaarson, B. 1934. Taimestikuliselt huvitavat Viidumäelt ja
Lümanda Suurissoolt. - LOodusvaatleja 4 ja 5.
Kink, H., Metslang, T. 1981. Looduslik võrrelala. - Eesti
Loodus 5, lk. 289-299.
Reitali, M. 1981. Haruldaste taimede kodu. - Eesti Loodus
5, lk. 279-289.
Eesti sood. 1988. Koost. U. VAlk. Tallinn, lk. 233-235.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost.H. Kink.
Toim. A. Raukas ja T. Kaasik. Tallinn, lk. 84-95.
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdro-
geoloogia. Tallinn, 126 lk.
Geoloogilise keskkonna ja vee seisund ning ohustatus
Viidumäe looduskaitsealal. 2000. TTÜ Geoloogia Inst.
lepigulise uurimistöö aruanne. 64 lk.
IseloomustusLähtudes geoloogilisest arengust jaotuvad Viidumäe sood:
lubjavaesed madalsood rannavallidega ja luidetega liiges-
tatud Lääne-Saaremaa kõrgustikul; allikasood astangu jala-
mil ja paralleelsete rannamoodustistega liigestatud sootasan-
duk Kõrgustikulises piirkonnas moodustusid sood mais-
maalisel soostumissel eoolsete pinnavormide vahele ha
toituvad keskmise tugevusega kohalikust põhjaveevoolust.
siia kuuluvad Pätsuma ja Pitkasoo. Väga tugevalt põhja-
veest toituvad allikasood on moodustunud kõrgustiku nõlva
jalamil Sutrus, Päeksal, Nakimetsas ja Kadimäel. Nõlvaaluse
sootasandiku piirkonda jäävad tugevalt põhjaveest toituvad
sookesed Andaku, Suurmäe, Tõldemäe ja Kannamäe piir-
konnas. Kokku on registreritud 84 erineva toitumissega
sookest. Hästi lagunenud madalsoo turba paksus on kuni
1 m, lamamiks on liiv, sageli allikalupja ja järvemuda.
Viidumäe soodes kasvab haruldasi kaitstavaid taimeliike
nagu Saaremaa robirohi, Alpi võipäatakas jt. soode ohus-
tatus lähtudes potentsiaalsetest ohuteguritest on väga suur
astangu jalamil ja suur kõrgustikul. Tasandikul paiknevate
allikasoode ohustatus on keskmine.Viidumäe soid tuleb lu-
geda ka veesäilitusaladeks, mis võimaldavad säilitada
taimeharulduste kasvukohti.
KoostanudH. Kink
SeisundLümanda Suurissoo kuivendustööde tõttu veereþiimi
muutuste taandumine.
TähtsusTeaduslik, botaaniline, hüdrogeoloogiline, maastikuline,
õppeotstarbeline, veekaitseline. Pikaajaliste hüdrogeo-
loogiliste, hüdroloogiliste uurimiste objekt. Unikaalne geo-
loogiline kompleks - markantne järsunõlvaline murrutus-
astang, allikad ja sood.
UuritusGeoloogia Instituut - 1972 - melioratiiv-hüdrogeoloogiline
kaardistamine.1972 - veereþiimi vaatlused. 1988-1998 -
allikate ja soode detailuuringud.
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiSaare maakond