Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Paljassaare Idaranna rahnud = Väike-Paljassaare rahnudVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPaljassaare hoiuala (KLO2000168)
NimiPaljassaare Idaranna rahnud = Väike-Paljassaare rahnud
AsukohakirjeldusAsukoht: Tallinna linn. Paljassaare poolsaar. Poolsaare idatipul maasäärena merre tungiva neeme idaranna veepiiril, tipust kuni 1 km louna poole ulatuval loigul.
Rahnud holpsasti leitavad ja piki neemikut kulgevalt soiduteelt hõlpsasti juurdepääsetavad, kohati ka nähtavad.




( LKR: 09.01.2000, 13:28:06 )
Kaitse<KAITSE>
Ei ole looduskaitse all.
Erilisi kaitsemeetmeid pole tarvis rakendada, kuid voimaluse korral ilmekate rannaorientiiridena siiski säilitada.

( LKR: 09.01.2000, 13:29:15 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
4-st rahnust koosnev tinglikult ühte loetud rahnudekogum, mis iseloomustab pigem rannaprotsesside kulgu kividerikkast moreenist nüüdisrannal. Rahnud on enamasti väheldaste mootmetega, ilmselt rüsijää poolt nihutatavad, osaliselt ka kah-justatud. Pakuvad huvi eeskätt puhkajatele, on ka huvitavaid kivimtüüpe (1, 3).
1. Lounapoolseim rahn - moreenastangu jalamil, säilinud prozektorihoone varemeist endise Valgekindluse kohal - 300 m lounas. Tükeldatud, ilmselt lohkamisel(?), graniidirahn. Kivim hall, norga gneissja tekstuuriilminguga, milles suured, kuni 10 cm läbimooduga ortoklassi kristallid-fenokrüstid ja ka tumeda vilgurikka gneisi ksenoliidid.
Suurem tükk ümbermooduga ~10 m ja korgusega ~2 m, temast eemal paiknev väiksem tükk vastavalt ~5 ja ~1,5 m.
2. Rabakivitahukas - endisest pro_ektorihoonest veidi pohja pool, veepiiril. Püstiste seinte ja loode poole kallutatud pruunikashall piiterliidi (ovoiiditeta rabakivi) rahn. Samblikukatteta, lainetele avatud, voimalik, et rüsijää poolt aeg-ajalt nihutatav.
Ümbermoot ca 10 m, korgus 1,9 m.
3. Valgekivi - eelmisest 190 m pohja pool, kaarja lahesopi pohjarannal. Heledatooniline, eemalt pilkupüüdev ning rüsijää poolt ilmselt ebaloomulikku asendisse tostetud rahn.
Kivimiliselt huvitav: jääkmagmaline pegmatiit kirigraniiti meenutava kvartsi-päevakivi eutektiliste läbikasvete ning punaka graniidi ja suurelehelise biotiidi agregaatidega. Viimased on ühesuunaliselt orienteeritud. Kivimis ka tumehalli ümbrisgneisi suletisi.
Pikkus 3,4, laius 2,8, korgus 3,1 m.

4. Pohjoolseim nn. Räsitud rahn - poolsaare idarannast 5-10 m kaugusel merest, kus ümbritseva vee sügavus ulatub 0,7-1,1 m. Rahn paikneb kohast, kus lopeb neeme kamardunud ning algab maasäärena veel tormilainete poolt vormitav osa ca 50-60 m pohjakirdes. Rahnu lagi on omapäraste konarlik-kaarjate murdepindadega kaetud, mis voib olla osaliselt meremurrutuse kuid ka ehituslike lohkamiste tagajärg - siit ka rahnu räsitud üldilme ja tabav tingnimetus.
Rabakivi, piiterliit.
Rahnu pikkus 6-7 m, laius vähemalt 3,8 m, hinnanguline ümbermoot ca 20 m. Rahnu seinad püstised, lounakülg pisut eenduv. Rahn tervikuna merepõhjal.

KoostanudKoostanud:E. Pirrus
8. nov. 1997.a.
(LKR: 09.01.2000, 13:28:44 )

Asukoht: Eesti Põhikaart (09.02.2006 Anu Jürgenson)
SeisundLooduskaitseline seisund: Rahuldav, osaliselt kahjustatud.


( LKR: 09.01.2000, 13:28:56 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Maastikuline, rekreatiivne, oppeotstarbeline - ridamisi paiknev rahnuderühm sobib linnasiseseks opperajaks, eriti koolinoortele.
Uuritus<UURITUS>

E. Pirrus 2.09. 1997.a. - revisjonülevaatus, moodistus, kivimi määratlus.

LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa