Iseloomustus | endine nimi Mõntu park (kuni 19.10.2018)
Mõntu pargi välispiir kulgeb Kuressaare-Sääre maantee idaserva ja Kalda maaüksuse (80701:002:0249) edelapunkti ristumiskohast
piki maaüksuse piiri kagu suunas kuni ristumiseni Ranna maaüksuse (80701:002:0243) piiriga, mööda selle maaüksuse piiri kagu suunas
kuni mereni, piki nulljoont lõuna suunas kuni ristumiseni Suurniidi maaüksuse põhjapiiriga, pöördub mööda seda loode suunas kuni ristumiseni
Kuressaare-Sääre maanteega ning mööda maantee idaserva põhja suunas kuni ristumiseni Kalda (80701:002:0249) maaüksuse edelanurgaga. (RT I 2002, 42, 275)
Asukoht:Sõrve mk. kv.194 lit.13,14,15 Mõntu sadama lähedal Sõrve mnt. ääres Kaitsealla võetud: 03.04.65
Pargi piirideks on idas meri ja läänes Salme-Sääre maantee. Põhjas ja lõunas on piirid mõneti ebaselged. (H.Sander, 1996, aruanne)
Iseloomustus: Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes
looduskaitsealuste parkide seas Kuressaare lossipargi seas teisele kohale. On
väärtuslik Saaremaa vanima ja suurima euroopa nulu (Abies alba) kasvupaiga ja selle nulu noore järelkasvu poolest. Aastakümneid teadaolev järelkasv hukub siiski teatud aastate järel, sest ükski neist taimedest ei ole seni sirgunud puudeks. Samuti on tähldatud mitmete teiste nulgude järelkasu. Ka on siin ennast taastanud seemikutest kasvanud puude näol pensilvaania saar (Fraxinus pensylvanica) ja hariliku tamme kultivar (Quercus robur 'Fastigiata' ). Park on tuntud ka siin enne sõda kasvanud suure kreeka pähklipuu (Juglans regia) poolest. Haruldaste puude kõrval on park kasvukohaks mitmetele suurtel pärnadele (Tilia), tammedele (Quercus robur), sangleppadele (Alnus glutinosa) ja pooppuudele (Sorbus intermedia). Park on võsastunud ja mitmed puittaimed metsistunud ning park on hooldamata, siiski tundub, et pargilagendikku on niidetud. Kunagisest mõisaaiast on säilinud üksikud õunapuud. Park pakub huvi ka laialdaselt metsistunud võõrliikide (Symphoricarpos albus var. laevigatus, Syringa vulgaris jne.) loodusliku leviku poolest. On säilinud osaliselt ka parki viiv allee. Kohati on istutatud noori pooppuid. Pargis paikneb mälestuskivi aastail 1923-1941 tegutsenud Mõntu koolile. Sellel on kuupäev 23.06.1974. Pargis on ka 3 betoonist seitsmenurkset rannakaitsekahuri alust läbimõõduga kuni 10 m ja sügavusega 2 m.(H.Sander, 1996, aruanne) |