Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Uljaste järved ja oosVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaUljaste oos koos Uljaste järvega (KLO1000059)
NimiUljaste järved ja oos
AsukohakirjeldusSondast 3,5 km loodes.
KaitseUljaste oos koos järvega on riikliku looduskaitse all. Võtta kaitse alla ka lähedased soojärved (3 tk.). Hoiduda Uljaste ümbruses igasugustest suurtest kaevamis- ja meliratsioonitöödest. Vältida järve veekogumisalal reostamist.
1998. a. vormistamisel Uljaste maastikukaitseala, pindala 92 ha.

( LKR: 14.10.1998, 11:16:49 )
Kirjandus1. Rähni, E. Uljaste oos. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960.
2. Eesti järved. Tln., 1968.
3. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
4. Mäemets, A. Matk Eesti järvedele. Tln., 1989.
Iseloomustus5 km pikkune Uljaste oos on põhjaosas väga ilmekas. Siin on see kuni 20 m kõrgune ja ligi 0,5 km laiune tasaselt alalt kerkiv küngas, mille läänenõlv on liigestatud. Uljaste järve kohal on oos 20 m kõrgune, kaare-kujuline ja kitsa ning terava harjaga. Järvest lõuna pool oos laieneb ja selle pind on künklik. Abs. kõrgus oosi lõunaosas on 89,7 m. Uljaste oos on kujunenud liustikul?hedes hilisjääajal umbes 12000 a. eest.
Uljaste järve ümbritseb lääne ja lõuna poolt Uljaste raba, põhjast ja idast peamiselt kruusasest liivast koosnev Uljaste oos, mille põhiosa katab ilus okasmets. Ligi 200 m Uljaste järvest loode pool paikneb rabas Väike Uljaste järv ehk Soojärv (2,6 ha, 4 m sügav), viimasest 1,5 km läänes Laukajärv (u. 1 ha) ning Uljaste edelanurgast 150 m läänes mineraalse saarega Saarjärv (alla 1 ha, 1,5 m sügav). Kõik soojärved on pruuniveelised.
Uljaste järve oosiäärsed kaldad on järsud, liivased ja kruusased, raba ääres turbapervega. Järve pindala on u. 60 ha, sügavus 5-6 m (veetase alanes 70-ndate aastate algul peale Uljaste oosist idas tehtud meliratsioonitöid). Koolase kuni rohekaskollase veega umbjärv, kus vee läbipaistvus üsna väike (1,5-1,8 m). Tegemist on eutrofeerunud semidüstroofse järvega, kus troofsustase vastab enamasti mesotroofsele astmele (üldP 0-72 mg/m3). Järves on olemas eesti ja NL Punase Raamatu liigid vesilobeelia ja järv-lunarohi, siit on leitud mitmeid väga haruldasi planktereid. Kalafauna on suhteliselt liigirikas (ahven, särg, linask, koger, haug, latikas jt.).
Järve läheduses olevat oosipikendust peetakse linnamäeks. Muistendis räägitakse järve rändamisest. Kaldal oleval kivil olevat näha Kalevipoja varbajäljed.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp; A. Mäemets
28.nov. 1990. a.
SeisundUljaste oos on liiva ja kruusa kaevandamisega mitmes kohas tugevasti rikutud. Järve kohal kannatab oosi pealispind liigse tallamise all. Oosist on läbi kaevatud maantee. Järv on tugeva reostuskoormuse all (puhkajad) ning sealjuures väga tundlik veereostuse suhtes (vesi väga vaene mineraalainetest). Praegust järve seisundit saab hinnata vaevu rahuldavaks (on esinenud kalade suremisi, näit. 1981.a. sügisel, mil leitud vees suuri ammoniaklämmastiku konsentratsioone - 200 mg/m3).


( LKR: 14.10.1998, 11:13:13 )
TähtsusTeaduslik, ökoloogiline, looduskaitseline, maastikuline, õppeotstarbeline, esteetiline.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Lüganuse vald, Uljaste küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Uljaste küla