Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Narva jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaNarva jõe kanjoni maastikukaitseala (KLO1000542)
NimiNarva juga
AsukohakirjeldusNarva jõe alamjooksul Kreenholmi kõrval.
KaitseOn looduskaitse all (Eesti NSV MN korraldus nr. 331-k, 13.03. 1959.a.). Puudub looduskaitset tähistav märk. Linnas ei ole viiteid joa asukohale ja juurdepääsule.
Kirjandus1. Aaloe, A. Narva joa astang. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 156-157.
2. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. - Tln., 1967, 72 lk.
3. Helmersen, G. Die geologische Beschaffenheit des untern Narovathals und die Versandung der Narovamündung. - Bull. Acad. St.-Petersb. 1861, I, 3, S. 12-49.
4. Kaasik, T. Kui palju on eestis jugasid? - Eesti Loodus, 1973, nr. 11, lk. 672-673.
5. Leidin, J. Narowa kose töö. - Eesti Kodumaa. Esimene osa: P?hja-Eesti. Gustaw Pihlaka kirj. Tallinnas, lk. 194-200.
6. Luha, A. Virumaa paekallas. Geoloogiline ülevaade. - Virumaa, Rakvere, 1924, lk. 292-314.
7. Miidel, A. P?hja-eesti jugade uurimisest. - Eesti NSV maap?ue kaitsest. Tln., 1960, lk. 96-107.
8. Naroowaj?e uurimise andmed ja veej?u kasutamise kava. Sisewete uurimise andmed II. Teedemin. väljaanne. Tln, 1923, 172 lk.
9. Vellner, Aug. eesti hüdrograafia ülevaade. Sisevete uurimise andmed I. Kaubandus-t;;stusminist. väljaanne. Tln., 1922, 215 lk.
IseloomustusKreenholmi saar jagab Narva j?e kaheks. Joa laius idapoolses harus on 115-130 m, läänepoolses harus - 60-70 m. Jugade k?rguse kohta on andmed vastuolulised. Idapoolse joa k?rgus on 6-6,5 m /1/; 7 m /9/; 6,5 m /4/ jt. Läänepoolse joaastangu k?rgus olevat 3,5 m /9; 1 jt./. 1958. a. geoloogilise kaardistamise käigus S.Mägi poolt kuivas sängis tehtud m??tmise järgi on läänepoolse haru k?rgus 6,47 m. Sama uurija andmetel paljanduvad j?e p?hjal ülalpool juga Aseri lademe kivimid. Joaastangus paljanduvad ülevalt-alla:
1,3 m - Aseri lademe vahelduvalt violetjad ja rohekashallid k?vad savikad lubjakivid ja dolomiidid, rauaooiide.
5,1 m - Kunda lademe hallid laiguti violetjad dolomiidistunud segakihilised savikad lubjakivid, allosas rohkete glaukoniiditeradega kavernoossed dolomiidid, allpool üksikuid mergli vahekihte.
Joa ees on hiiukirn sügavusega 1-2 m. Idapoolse joaastangu geoloogilise ehituse ja k?rguse kohta ei ole andmeid. P?him?ttelisi erinevusi ülaltooduga v?rreldes ei tohiks olla.
KoostanudKoostanud:A. Miidel
november, 1990. a.
(LKR: 06.11.1998, 12:31:34 )
SeisundHea.
( LKR: 06.11.1998, 12:31:44 )
TähtsusTeaduslik, maastikuline, turistlik, ?ppeotstarbeline. Joast allavoolavate vooluhulkade järgi kuulus varem Euroopa suurimate hulka. Pärast hüdroelektrijaama käikulaskmist 1955. a. omandas kuiv joaastang suure teadusliku väärtuse Aseri ja Kunda lademe paljandina ja geomorfoloogilise objektina, demonstreerimaks erosiooniprotsesse jugadel.
LoodusobjektJoaastang
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Narva linn