Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kongsi paeVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiKongsi pae
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Valgemetsa asula kirdeserval. Valgemetsa asulasse saab Tartu-Põlva maanteelt. Paljandile juurdepääsuks tuleb Valgemetsa asula keskosas ületada Ahja jõgi purret mööda ja liikuda 300m allavoolu kuni viimaste suvilateni, kus on esimene paljand, mis asub Kotiku oja suudmest 300 m ülesvoolu. Kotiku oja suudmest 200 m allavoolu on teine Kongsi pae nime kandev paljand .
KaitseOn kaitstavad maastikukaitseala üksikobjektidena. Tähistamata. Kaitse säilitada. Segaduse vältimiseks tuleks allavoolu jäävatele paljanditele anda uued sobivad nimed, kontrollides eelnevalt nende tänapäevast olukorda ning elanikkonnas kasutatavaid nimesid.
KirjandusPeale 1968.a.on leidnud äramärkimist enamikes Ahja ürgoru maastikukaitseala käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. 1999.a. selle piirkonna loodusobjekte käsitlevas töös on samanimelise paljandina käsitletud 500 m allavoolu asetsevat:

Erik A. 1999. Retked Kiidjärve-Taevaskoja huvimetsa, Eesti Loodus, 5, lk.183-186.
IseloomustusAhja jõe paremal kaldal on 400 meetrise vahemaaga kaks Burtnieki lademe Härma kihistiku valge põimkihilise liivakivi paljandit. Neist ülesvoolu jääv (Kongsi pae, 1) , mis jääb Valgemetsa suvituskoha kirdetipu kohale, on 15 m pikkune ja 4 m kõrgune vette langev, kuid külgedelt ka kaldalt juurdepääsetav liivakivisein. Põimkihilisus on selgelt väljendunud, seeriate piirid tihti markeeritud roostepindadega. Paljandi seinas on väikesi uurdeid. Ülesvoolu otsas oli 1998.a. suvel värske liiva varing. Paljand on üldiselt madala kalda lühikeses kõrgemas lõigus. Hästi on paljand jälgitav vastaskalda heinamaalt.
500 m ülesvoolu on sama taseme analoogne valge liivakivi paljand (2), mis ülemises osas sisaldab sinakashalli aleuroliidi ja violetjashalli savi õhukesi läätsjaid vahekihte.
1953.a., kui mõlemat paljandit külastas E.Mark-Kurik, oli ülesvoolu jääva paljandi kõrgus 9 m, allavoolu omal aga 11 m. 1998.a. revisjonülevaatuse käigus külastati, tuginedes E.Kumari 1968.a. skeemile, ainult ülesvoolu jäävat paljandit, liikumata mööda jõeorgu edasi. 1999.a. A.Eriku poolt ajakirja Eesti Loodus 5. numbris avaldatud Ahja ürgoru maastikukaitseala skeemil on aga Kongsi pae paigutatud Kotiku oja suudmest 200 m allavoolu. Ilmselt on ka praegu olemas mõlemad paljandid, mis väärivad eraldi käsitlust ja ka eri nimesid.
E. Mark-Kurik on oma 1953.a. uurimisreisi vältel fikseerinud Ahja jõe paremal kaldal paljandist 2 allavoolu veel kaks sama taseme liivakivi paljandit. Esimene neist profiiliga 8 m asub 2. paljandist 300 m allavoolu ja on esindatud valgete põimkihiliste liivakividega. Teine, viimasest 600 m allavoolu paiknev paljand, on 4 m kõrguse profiiliga. Valdavad valged põimkihilised liivakivid, mis keskmises osas sisaldavad kollaka liivakivi vahekihte. Paljandi ülemises osas on valges liivakivis punaka savi lääts paksusega 0,4 m ja ulatusega 3 m.
KoostanudA. Kleesment 29.11.1999
SeisundHalb, vähemalt ülesvoolu jääva paljandi osas, mille mõõtmed on kinnikasvamise tõttu viimase 45 aasta jooksul poole võrra vähenenud. Vähe külastatav.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilusa ehitusega liivakivi paljandid.
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud E.Mark-Kuriku poolt 1953.a. E.Kumari kandis ülesvoolu jääva paljandi Kongsi pae nime all maasikukaitseala skeemile. Revisjonülevaatus selle paljandi kohta tehti A.Kleesmenti poolt 1998.a. suvel.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla