Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kivipalu mägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiKivipalu mägi
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal, Saesaare hüdroelektrijaama paisust jõge mööda ca 2,3 km ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärve-Akste maanteelt 350 m sillast kirdes algavat ja Valgesoole viivat külavaheteed sõita ca 1,5 km ning edasi minna mööda sellelt teelt algavat metsateed lõunasse veel ca 900 m , jõudes nii paljandi kohale. Otsene juurdepääs paljandile on otstest ja paljandit lõhestavatest sälkorgudest.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikus Ahja jõe ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib nende paljandite kohta leida andmeid:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels Alcedo atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanaded 1938, 45, lk. 40.
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv).
Mark, E. 1952. Uusi artrodiiriliike TArtu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk., lk. 60 (käsikiri).
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 61.
IseloomustusKõrge kaldajärsaku 140 m pikkuses lõigus on sälkoruga kaheks osaks eraldatud Burtnieki lademe Härma kihistiku paljand. Mõlemad paljandi osad koosnevad omakorda kahest pangast. Ülesvoolupoolne paljandi osa kõrgus ulatub 17 meetrini, allavoolupoolsetes osades kõigub liivaseina kõrgus 6-7 meetrini. Paljanduvad valkjaskollased ja valkjashallid kollakas-ja punakaspruunide vahekihtidega ilusa põimkihilise ehitusega liivakivid. Põimkihilise seeriate piirid lainjalt ebatasased. Esineb ristuvat põimkihilisust.
Paljand laskub valdavas ulatuses järsu seinana otse vette ja on kaldalt juurdepääsetav ainult külgmistes osades ja keskosas olevast sälkorust. Ülesvoolupoolse kõrgeima panga seinast väljub paljandiseinale risti 3 püstist lõhepinda. Selle panga jalamil on varingukuhikul jõudnud kasvada noored puud ja siit on paadist lähenedes soodne liivaseina ehitust uurida. Paljandit lõhestavast sälkorust ülesvoolu jääva liivaseina jalamil on kaks kaarja servaga vette avanevat uuret. Enne Saesaare paisu ehitamist on Kivipalu liivaseinas kirjeldatud kümmekond väikest allikakoobast, mis enamikus on jäänud paisjärve veetaseme alla.
KoostanudA. Kleesment 13.01.2000
SeisundHea. Allub peamiselt looduslikele protsessidele. On viimase 50 aasta jooksul säilinud peaaegu muutmatul kujul.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilusate tekstuuridega kõrgeim liivasein Kiidjärve-Saesaare vahelisel lõigul.
UuritusMõõdistati E.Kumari poolt 1938.a. tema jäälindude pesitsuspaikade uurimisretkel Ahja jõel. Kaardistati A.Ivaski poolt 1940.a. Geoloogilised lühikirjeldused tehti 1950.a. A.Verte ja 1951.a. E.Mark-Kuriku poolt. Viimane jäädvustas paljandi ka detailfotodel. 1957.a. tegi paljandi detailkirjelduse H.Viiding. Maastikukaitseala skeemile kanti objekt E.Kumari poolt 1968.a. Revisjonülevaatuse teostas A.Kleesment 1998.a. suvel.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla