Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: KassimägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiKassimägi
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Koorvere-Akste teel asuvast Kiidjärve sillast 150 m allavoolu. Paljandi kohale saab mööda Ahja paremat kallast kulgevat metsarada, kuid juurdepääsu liivaseinale kaldalt pole. Hästi on aga paljand vaadeldav vasakult kaldalt, kus on hästikorrastatud tasane puhkekoht.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Vastaskaldal looduskaitsele viitav silt. Siin on hästihooldatud puhkekompleks puidust telkmajade ja lõkkeplatsiga, millel kasvab korralik muru. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud äramärkimist paljudes Ahja jõe ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib paljandi kohta andmeid leida:

Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv)
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 58. (käsikiri)
IseloomustusPika ja kõrge järsu paremkalda veeru allosas on 15 m pikkune otse vette langev liivakivisein, mille kõrgus keskosas ulatub 4 meetrini. Paljanduvad Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Vahelduvad hallikasvalged ja roosakaskollased kihid. Kihilisus on selgelt väljendunud, kihipindadel hallivärvilisi vilgulehekeste kogumikke. Seeriatevahelistel pindadel õhukesi läätsjaid roostekollaseid vahekihte.
Viimase 50 aasta jooksul on paljandi horisontaalne ulatus tunduvalt vähenenud. Liivaseina kõrgus on pidevalt muutunud. 1950.a. mõõtis A.Verte paljandi kõrguseks 3 m. H.Viidingu poolt aga 1957.a. fikseeriti paljandi kõrguseks pärast värsket varingut 10 m.
Paljandi kohal ürgoru pervel Kassimäel olevat toimunud Põhjasõja ajal kokkupõrge Rootsi ja Vene vägede vahel, mis ajaloos kannab Ahja lahingu nime.
KoostanudA. Kleesment
SeisundHea. Kuna puudub otsene juurdepääs kaldalt on ligipääsetav põhiliselt paadituristidele. Allub looduslikele protsessidele. Asend põrkepervel tagab paljandi säilimise. Otstest on viimase 50 aasta jooksul tunduvalt kinni kasvanud. Järsu kaldaveeru tõttu on pidevas arengus. Värskete varingute korral võib profiili kõrgus tunduvalt kasvada.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik. Ilusate tekstuuridega väheldane paljand, mis on puhkekompleksist hästi jälgitav.
UuritusKaardistati 1940.a. A.Ivaski poolt. Lühikirjeldus koos paljandi mõõdistamisega tehti 1950.a. A.Verte poolt seoses Seasaare hüdroelektrijaama rajamisega tehtud uurimistöödega Ahja jõe paisust ülesvoolu jääval lõigul. Diplomitööeelsel praktikal 1951.a. kirjeldas paljandit E.Mark-Kurik. Detailse geoloogilise kirjelduse tegi 1957.a. H.Viiding. 1968.a. kanti Kassimägi E.Kumari poolt maastikukaitseala skeemile. Revisjonülevaatus tehti 1998.a. suvel A.Kleesmenti poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla