Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Jaani-Mardi SuurkiviVäljad: peida ,kuva
NimiJaani-Mardi Suurkivi
AsukohakirjeldusViinistu küla rahvamajast 400 m lääne pool lehtmetsas, Jaani-Mardi talu karjamaal.
( LKR: 10.12.1999, 10:31:24 )
Kaitse<KAITSE>
Rahn vôeti 1937.a. looduskaitse registrisse Sorrukivi nime all (nr. 66). Asukohaks märgiti Viinistu küla Jaanimardi talu ja suuruseks 12,8x10,8x8,5x m /2. lk. 1569; 3, lk. 178/. Sorrukivi nime all vôeti see hiidrahn riikliku kaitse alla (reg. nr. 47) ka 1959.a. /6, lk. 269/. Asub Lahemaa Rahvuspargis. Vôtta rahvuspargi loodusmälestiste nimestikku.

( LKR: 10.12.1999, 11:20:40 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Kents, P. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. - Eesti Loodus, 1935, nr. 1.
2. Riigi Teataja, 1937, nr. 82, art. 675.
3. Looduskaitse I. Tln., 1937.
4. Maide, J. Looduskaitse alla vôetud rändrahnude mass. - Loodushoid ja Turism, 1939, nr. 5.
5. Laugaste, E., Normann, E. Muistendeid KAlevipojast. Tln., 1959.
6. Looduskaitse teatmik. Tln., 1960.
7. Kumari,A. Suurte rändrahnude teine kümme. - Eesti Loodus,1981, nr. 10.
8. Viiding, H. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. - Rmt.: Lahemaa uurimused I. Tln., 1981.
9. Viiding, H. Lahemaa kivid. Tln., 1981.
10. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu, 1986.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Nooleotsakujuline hall silmisgraniit (graniitporfüür) järsu lôunakülejga. Pôhjakülg on lauge, kust saab rahnu otsa ronida. Môôtmed: pikkus 13,2; laius 9,2; kôrgus 5,7; ümb maapinnal 34,5 m ning maapealse osa maht 288 m/3 (A.Kumari, 1978). Rahn on eksikombel nimetatud ka Sorrukiviks, mis asub mujal. Jaani-Mardi Suurkivi on sileda pinnaga ja oluliste kinnislôhedeta. Pind on kaetud kooriksamblikega ja vaid ülemisel pinnal esineb rohttaimi. Rahn asetseb lohukeses, kus pinnaseks on munakaline kruus, mille all on lokaalmoreen. Rahnust kagus asub väiksem 3,8 m pikk ja 3,5 m lai rahn. Ümbruskond on rändkivide rikas.
Muistendi järgi olevat Suurkivi visatud Kalevipoja poolt Soomest /5, lk. 154/. Eesti Vabariigi algusaastatel olla kaalutud vôimalust sellest tänavasillutuskive valmistada, aga tööd peetud liiga kalliks.
KoostanudKoostanud:H. Viiding
Täiendas K.Müürisepp
23. aug. 1986; 04. okt. 1991. a.
(LKR: 10.12.1999, 11:12:16 )
SeisundHalb. Puudub nimesilt ja teeviidad. Looduskaitse tulp lamab murtuna kivi kôrval. Eksponeerituse parandamiseks tuleks harvendada vôsa rahnu ümbert. Tähtsa turismiobjektina vajab juurdepääsuraja tegemist.
( LKR: 10.12.1999, 11:14:16 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, ôppeotstarbeline, turistlik. Mahu poolest Eesti 12/nes hiidrahn. Kivimiliselt haruldane suurte rahnude hulgas. Rahva pärimuste kandja.
Uuritus<UURITUS>
Jaani-Mardi Suurkivist Sorru- e. Sorukivi nime all teatas 1935.a. Joosep Eplik, andes selle kôrguseks 5,50 m, ümbermôôduks 35 m ning mahuks 230 m/3. Sorru kivi nime all uuris seda ka Paul Kents 1934.a. suvel, saades ümbermôôduks 35,4 m, laiuseks 10,8 m ning suurimaks kôrguseks 5,0 m/1/. J.Maide arvestuse järgi on kivi mass 1590 t /4/. Geodeet A.Kumari tegi Sorrukivi tahhümeetrilise môôdistamise 1978.a. /7/. H.Viiding uuris ja pildistas rahnu aastatel 1954 ja 1973 (fotod ja slaidid säilitatakse TA Geol. Instituudis). Jaani-Mardi Suurkivi fotosid on avaldatud trükistes /9, lk. 7, 10 ja Loodusvaatleja 1935, 2/.
Rahnu looduskaitselise revisjoni tegid 1991.a. septembris E.Pirrus ja K.Müürisepp.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kuusalu vald, Viinistu küla