ENSV
PÕLVA RAJOONI RAHVASAADIKUTE NÕUKOGU
TÄITEVKOMITEE
OTSUS
30.09.81 NR 180
PÕLVA
Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonis.
Rajooni loodusvarade ratsionaalse ja heaperemeheliku kasutamise
kindlustamisel, samuti kultuurilisel ja
esteetilisel eesmärgil rajooni looduse ilu ja omapära
säilitamisel on oluline koht looduskaitsel. Arvesse
võttes rea
looduslikult kaunite kohtade, põlispuude jt. kaitset
väärivate looduslike objektide säilitamist
kooskõlas Eesti NSV
ulemnõukogu Presiidiumi seadusega 07. juunist 1957.
a. "Eesti NSV looduse kaitsest", ENSV MN määrusega nr.
9,
12. jaanuarist 1963. a. "Looduduskaitse tugevdamise
abinõude kohta", Põlva Rajooni RNT otsustab:
1. Kinnitada kohalikku tähtsust omavate looduskaitse alla
võetud objektide nimekiri vastavalt lisale 1.
2. Kinnitada looduskaitse alla võetud kohaliku
tähtsusega looduskaitseobjektidele esialgsed kaitse
korraldamise
eeskirjad ja reziim vastavalt lisale 2.
3. Kinnitada mahakandmisele kuuluvad, endiste
looduskaitseobjektide nimekiri seoses nende hukkumisega
külmakahjustuste, murdumiste, kuivamiste tagajärjel
vastavalt lisale 3.
4. Kohustada looduskaitseobjektide maavaldajaid
määrama nende maavalduste piires asuvatele
kaitsealustele
objektidele nende kaitse ja hooldamise eest vastutav
töötaja.
5. Looduskaitseobjektide maavaldajatel organiseerida objektide
tähistamine vastavalt eeskirjadele ja Räpina
näidismetsamajandi looduskaitse osakonnal sõlmida
kaitsekohustused tähtajaga 25. mai 1982.
6. Kõikide tööde projekteerimine või
teostamine, mis on vastuolus käesoleva otsusega ja seotud
kaitsealuste
objektide rikkumisega või hävitamisega, loodusliku
ilme muutmisega, uute maantee-, side-, ja elektritrasside
rajamine,
melioratsioonitööd, ehitiste püstitamine,
veekogude veetaseme muutmine, metsa lageraie looduskaitse alla
võetud
linnu- ja loomaliikide asustus- ja pesitsemispaikades, tuleb
eelnevalt kooskõlastada rajooni
keskkonnakaitsekomisjoniga.
7. Aametiisikuid ja kodanikke, kes on süüdi
looduskaitse eeskirjade rikkumises, kaitse all olevate objektide
rikkumises
või hävitamises, karistatakse
administratiivkorras.
8. Põlva Rajooni RNT j.a. keskkonnakaitsekomisjonil ja
ajalehel "Koit" organiseerida uute looduskaitseobjektide
tutvustamist elanikkonnale, et kindlustada objektidel
kaitsereziimi tagamine.
Esimees K. Kermas
Sekretär H. Post
Lisa 1
Põlva Rajooni RSNT otsuse nr. 180 30.09.81. juurde.
Kohalikku tähtsust omavate looduskaitse alla võetud
objektide
nimekiri.
1. Maastikulised objektid ja üksikelemendid:
1.1. Tonja-Karisilla-Värska looduspark, piiridega
Karisillalt Värska maanteed mööda Värska
sillani. Värska sillast
piki rannajoont Tonja külani ja sealt Karisilla oja
mööda Karisillani. Värska külanõukogu,
Värska sov. territoorium
362,0 ha ja Mikitamäe külanõukogu,
Võhandu sovhoosi territoorium 45,0 ha. uldpindalaga 407
ha;
1.2. Maastikuline üksikelement - Piusa maa-aluse kaevanduse
liivakoopad, nahkhiirte talvituskoloonia kogu
maa-alune osa. Suuremetsa kn., Räpina NMM territoorium,
Orava mk., Tuderna vk. 173, 174. Pindala 4,9 ha;
1.3. Mädajõe kobraste kaitseala pikkuse jõe
suudmest kuni Niitsiku paisjärveni ja laiuses kahel pool
jõge kuni
ürgjõelammi piirini (tinglikult ca 150 m kauguseni
jõe telgjoonest, sest sobivad looduslikud piirikontuurid
puuduvad).
Mikitamäe kn., Võhandu sov. territoorium 360 ha ja
Räpina ST territ. 90 ha. uldpindalaga 450 ha;
1.4. Ornitoloogiline kaitseala - hallhaigrute asurkoloonia
(suurim vabariigis - 90 pesa). Usinitsa küla metsas.
Mikitamäe kn., Võhandu sov. territoorium 3,5 ha;
1.5. Maastikuline üksikelement - Ilumetsa allikas koos
ümbritseva ürgmetsaga. Suuremetsa kn.,
Räpina NMM territ. , Kahkva mk., Põltsamaa vk kv 69.
Pindala 1,2 ha;
1.6. Maastikuline üksikelement - Ilumetsa kuusik.
Vabariigis suurima tagavaraga kuusepuistu ( ca 720 tm pro/ha).
Veriora kn, Räpina NMM, Kahkva mk, Sügavhaua vk. kv.
49. Pindala 1,8 ha;
1.7. Maastikukaitseala - Ihamaru ürgmets. Looduslik
metsakooslus koos rohkete tõusuallikatega.
Ihamaru kn, Räpina NMM, Põlva mk, Ihamaru vk kv 2,
5, 6 ja Hatiku kv 33. Pindala 146,0 ha;
1.8. Maastikukaitseala - Liiva-Varbuse maanteelõik koos
kahepoolse 50 m laiuse loodusliku ja rajatud haljasalaga.
Ihamaru kn, V.Sassi nim sov. ja Põlva, "kalevi" ja "Rahu"
kolh. territ. Pindala 100 ha, teelõigu pikkus 20 km.
2. uksikobjektid:
2.1. Tamm, u=3,36 m, h=26 m.
Alaküla kn., Meeksi mk, Kalsa vk kv 136 mahajäetud
talu juures;
2.2. "Kera" - e. "Koobaskuusk".
Hariliku kuuse omapärane morfoloogiline vorm. Suuremetsa
kn, Orava sovh. Rebasmäe veskist 250 m ida suunas;
2.3. Hall pähklipuu u=4,0 m, h=17 m.
Kanepi kn, Varbuse pargis, "Kalevi" kolh.;
2.4. Mänd u=3,25 m, h=17 m.
Mikitamäe kn, Võhandu sovh., Kahkva-Räpina mnt.
ääres;
2.5. Mänd u=3,60 m, h025 m.
Kanepi kn, haruline väga dekoratiivne mänd Tilleoru
alal, Erastvere mk, Sõriste vk, kv 97.
Sekretär H. Post
Lisa 2
Põlva Rajooni RSNT otsuse nr. 180 30.09.81. juurde.
Looduskaitse alla võetud kohaliku tähtsusega
loodusobjektide
kaitse korraldamise eeskirjad ja kaitsereziim.
1. Tonja-Karisilla-Värska looduspark.
Looduspargi territooriumi, mis paistab silma maastiku ilu ja
puhkeväärtuste poolest, ülesandeks on looduslike
komplekside kaitsmine, turismi ja puhketingimuste
väljakujundamine, kultuurija ajalooliste väärtuste
ning
inimtegevuse kui ökoloogilise teguri tutvustamine.
Tonja-Karisilla-Värska looduspargi eripäraks on Setumaa
omapära
tutvustamine ja säilitamine. Looduspargis on keelatud
maavarade kaevandamine, suurfarmide rajamine, maapealsete
side- ja elektriliinide rajamine, veekogude igasugune keemiline
jne. reostamine, jõgede, ojade õgvendamine,
Värska
lahe ja põhjavee taseme alaline või ajutine
muutmine, lennukitelt väetamine, maaparandus, metsade
lageraie,
lõkete tegemine ja telkimine väljaspool selleks
ettenähtud kohti. Ehitustegevus individuaalehituste ja
kapitaalremondi
osas rangelt kooskõlastada rajooni peaarhitektiga.
Looduspargis võib endiselt tegelda
põllukultuuridega.
2. Maastikuline üksikelement - Piusa maa-aluse kaevanduse
liivakoopad. Koobastik on kaevatud inimeste poolt
keskdevoni liivakivisse. Kaitse eesmärgiks on
säilitada nahkhiirte talvituskolooniat kogu maa-aluses osas.
Koobastik
pakub huvi ka teaduslikul ja esteetilisel eesmärgil.
Koobastikus on keelatud ala igasugune prahistamine, sammaste ja
seinte rikkumine nimede sissekraapimise teel, sammaste
lõhkumine õhkamise teel ja koobastiku kasutamine
igasuguste
kokkutulekute ja ürituste läbiviimiseks. Olemasolevaid
kaubaladusid võib edasi kasutada, kusjuures ei ole
lubatud
nende laiendamine.
3. Mädajõe kobraste kaitseala. ulesandeks on
kopra kui haruldase imetajaliigi reaklimatiseerimine, s.t.
praeguse
arvukuse ja elupaiga säilitamine. Kaitsealal on keelatud
igasugune kobraste elutegevuse häirimine inimese poolt,
jahipidamine, jõe veetaseme alandamine, vee reostemine,
igasugune raie, heinaniitmine, karjatamine jõele
lähemal kui
50 m, paatidega sõitmine ja kalapüük,
kopratammide ja kuhilpesade lõhkumine. Lubatud on kobraste
arvukuse
reguleerimine. Uuringud, vaatlused jms. tööd nii
looduslikul kui õppe-eesmärgil tuleb eelnevalt
kooskõlastada rajooni
looduskaitse inspektoriga.
4. Ornitoloogiline kaitseala - Usinitsa küla hallhaigrute
pesitsuskoloonia. ulesandeks on vabariigi arvukaima
hallhaigrute pesitsusala säilitamine. Koloonias on keelatud
igasuguste raiete teostamine lähemal kui 100 m
pesapuudest, jahipidamine, linnumunade kogumine, lindude
elutegevuse igasugune häirimine.
5. Maastikuline üksikelement "Ilumetsa allikas ja
ürgmets". Maastikulise üksikelemendi ülesandeks on
säilitada
rajooni suurima toiteveega allikas ja seda ümbritsev
ürgmets. Alal on keelatud pea- ja vahekasutusraiete
teostamine,
allika ümbruse tallamine ja kaevamine ning muud
tööd, mis võivad muuta allikate seisukorda.
6. Maastikuline üksikelement - "Ilumetsa kuusik". Kaitse
eesmärgiks on säilitada intensiivse metsamajandusliku
tegevuse eest vabariigi suurema tagavaraga kuusepuistut. Puistus
on keelatud pea- ja vahekasutusraided, lubatud on
sanitaarraie. Keelatud on melioratsioonitööd.
7. Maastikukaitseala - "Ihamaru ürgmets. Kaitseala
ülesandeks on säilitada loodusliku tekkeviisiga
metsakooslus ja
allikaterohke niiduala kahel pool Ahja jõge puutumatuna
ning pakkuda teaduslikku ja õppe-eesmärki
taimestiku
ja metsakoosluse uurimiseks. Kaitsealal on keelatud igasugused
raided, maavarade kaevandamine,
metsamelioratsioon, transpordivahenditega sõitmine, side-
ja elektriliinide rajamine, ravimtaimede, lillede, lehisvihtade
jms. kogumine, igasugune tegevus, mis muudab ala looduslikku
ilmet. Lubatud on rajada kaitseala tutvustamiseks
loodusse õpperada.
8. Maastikukaitseala - Liiva-Varbuse maanteelõik koos
kahepoolse 50 m laiuse loodusliku ja rajatud haljastusega.
Maanteelõigu koos haljastusega kaitsmise eesmärgiks
on säilitada omapärases ja kaunis maastikus rajatud
ja
looduslikult kujunenud hekid, puuderbad, puudegrupid, alleed,
murud jms. Kogu maanteelõigu ulatuses on keelatud
olemasoleva haljastuse raiumine, kevadine kulupõletamine,
teede õgvendamine. Lubatud on
põllumajanduskultuuride
edaspidine rajamine.
9. uksikobjektide kaitsetsooniks lugeda objekti ümbrus
30 m raadiuses. Nimetatud alal on keelatud rajada ehitisi,
laoplatse, parkimisväljakuid jms., mis võivad astada
ohtu objekti kasvuruumi. Põllukultuuride korral on keelatud
künda
lähemal kui 10 m puude korral tema tüvest.
Sekretär H. Post
LKR: 10.06.1997 13:13:10
|