| Kaitsealune ala | Uhaku karstiala (KLO1000015) |
| Nimi | Uhaku karstiala |
| Asukohakirjeldus | Erra asula ja Purtse jôe vahel.
( LKR: 05.11.1998, 09:49:16 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Karstiala on looduskaitse all. Vaja on lôpetada heitvee juhtimine Erra jôkke. Vôtta kaitse alla Erra jôgi alates Erra asulast kuni Lüganuse asulani ja langatusala Uhaku joast kuni Purtse jôe vasakkaldast vôtta kaitse alla Kôrgekalda järsak ja sellest allavoolu jääv orulamm (allikad), kokku 300 m ulatuses.
1998. a. vormistamisel Uhaku maastikukaitseala, pindala 28 ha.
( LKR: 05.11.1998, 10:28:36 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Orviku, K. Kirde-Eesti karstiala stratigraafiast ja geomorfoloogiast. - Loodusuurijate Seltsi Aruanaded. 35. 1929.
2. Heinsalu, Ü. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tln., 1977.
3. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. Tln., 1967.
4. Orviku, K. Uhaku karstiala looduskaitse alana. - Tartu Ülikooli Geol. Inst. toimetised. 1940, nr. 59.
Nimetatud töödest vôib leida veel rohkesti kirjandusviiteid.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Suurim Kirde/Eesti kaetud tüüpi karstiala, kus pinnakatte paksus on 0,5-2 m. Karstialal kaob Erra jôgi maa alla ja tuleb allikatena välja Purtse jôe ääres ja jôe pôhjas. Maa-aluse jôe vooluhulk on kuni 1300 l/s.
erra jôe sängis esineb ligi 1 km ulatuses karstilehtreid läbimôôduga kuni 40 m ja sügavusega kuni 4,5 m. Jôe neeldumisala lôpeb Suurhaua nimelise orulaiendiga. Sealt edasi on Erra jôe säng kanjoni taoline ja suurem osa aastast kuiv. Kanjoni püstloodsetes seintes paljandub ôhukesekihiline savikas Uhaku lade. Paepôhjalise kanjoni algusse on moodustunud madal, kuni 1,5 m kôrgune kaheharuline joaastang. Sellelt langev juga on suurvee ajal väga maaliline. Suurhaua ja Purtse jôe vahel on suur langatusala paljude karstilehtritega. Need moodustavad kolm ahelat, kus lehtrite läbimôôt ulatub 65 ja sügavus 6 m-ni. Ahelad paiknevad lôhevööndite kohal. Purtse oru veerul on allikate piirkonnas rohkesti liitunud langatuslehtreid.
allikate frondi pikkus Purtse jôe ääres on ligi 250 m. Alalised allikad asuvad jôe pôhjas ja lammil allikaala kirdeserval, kus esineb 4 tôusuallika lehtrit. Viimased on kuni 9 m laiad ja 2,7 m sügavad. Ajutised allikad on langeallikad. Neist suurim annab alguse ajuti väga veerikkale ojale vooluhulgaga üle 10 l/s.Summaarne vooluhulk salajôe avanemisel on 300 l/s.
Uhaku karstiala on Uhaku lade avamusalal, kus lubjakivid on savikad.
|
| Koostanud | Koostanud:Ü. Heinsalu
27.08. 1990. a.
(LKR: 05.11.1998, 10:20:37 ) |
| Seisund | Halb. Karstiala läbiv Erra jôgi on palju aastaid reostanud ôlijäätmetega maapealseid ja maa-aluseid karstivorme. Karstilehtrite nôlvu katab tahkunud "tôrva" kiht.
( LKR: 05.11.1998, 10:22:27 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, ôppeotstarbeline, maastikuline. Ainulaadne karstiala Eestis. Esineb palju suuri karstilehterid, mis moodustavad ahelaid ja orge. Selgesti ilmneb seos tektooliste lôhedega. Ka allikad on omapärased.
|
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |