| Nimi | Männiku hiidrahn |
| Asukohakirjeldus | Valdeku tn 132, Männiku liivakarjääri servale moodustunud poolsaarel.
( LKR: 10.02.1997, 14:06:11 ) |
| Kaitse | Võetus riikliku kaitse alla vabariikliku tähtsusega hiidrahnuna 1959.a. (reg.nr. 176) ja 1966 või 1968.a. (reg.nr.228). Üksikobjektina looduskaitse all 1966. aastast. |
| Kirjandus | 1. Orviku, K. LUS-i geoloogia ja geograafiasektsiooni suurte rahnude arhiiv ja selle osa suurte rändrahnude looduskaitse teostamisel // Eesti Loodus.1939. Nr. 1. Lk. 37-42.
2. Looduskaitse teatmik. Tln. 1960.
3. Künnapuu, S. Tallinna rändrahnud // "Õhtuleht" 29. mai 1969.
4. Kessel, H. , Künnapuu, S. Kvaternaarigeoloogiline matk Tallinna ümbruses // Eesti Loodus. 1970.nr. 9. Lk. 566-571.
5. Kumari, A. Männiku rändrahn // "Õhtuleht" 11.juuni 1973.
6. Künnapuu, S. Tallinna suured rändrahnud // Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. 1973. Tln. 1974. Lk. 52-68.
7. Kumari, A. Suurte rändrahnude teine kümme // Eesti Loodus. 1981. Nr. 10. Lk. 670-676.
8. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986. |
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
mõnedel andmetel kaitse all 1959.-st aastast
( kadri: 14.02.1997, 11:08:05 )
Rabakivi hiidrahn, mille pikkus on 11,9 m, laius 9,5 m, kõrgus 5,7 m, ümb. maapinnal (arvestamata rahnu loodeküljelt lahtimurdunud ja maapinnale langenud tükke) 31,7 m ja maksimaalne ümb. 34,4 m ning maapealse osa maht 238 kuupmeetrit. E. Bölau andmetel ulatub kivi maa sisse enam kui 1,5 m sügavusel. Rahn on täis pragusid ja tugevasti porsunud pinnaga, väikesteks tükikesteks murenev. Teda läbistab loode-kagusuunaline lõhe. Edelaküljel on 0.9 m kõrgusel maast mürsu lõhkemise jälg. Rahnu loodeküljelt on murdunud ja maapinnale langenud suur kivitükk. |
| Koostanud | H. Viiding, K. Müürisepp 01.09.1986, 06.01.1991 (parandused 2002) |
| Seisund | Halb. Ümbrus on kaevetöödega rikutud. Puudus loodukaitseline tähis. |
| Tähtsus | Teaduslik, pedagoogiline, turistlik, maastikuline. |
| Uuritus | Esimesed teadaolevad andmed rahnust pärineva E. Bölault 1938.a. Ta uuris ning pildistas Valdeku laskerajal Nõmmel paiknevat rabakivirahnu kui üht Eesti suuremat ja määras selle mõõtmed: pikkus 11,4 m, laius 6,5 m, kõrgus 6 m, ümb. 34,4 m /1, lk. 39/. Rahn soovitati võtta looduskaitse alla, mida ei tehtud. Riikliku kaitse alla võeti see 1959.a. "Hiidrahn Nõmmel, Valdeku" kui vabariikliku tähtsusega loodusmälestis /2, lk.281/. Uuesti toimus rahnu looduskaitse alla võtmine Männiku rändrahnu nime all (reg. nr. 228) 1966. a. /5/. Ka H. Viiding annab rahnu mõõtmed /8, lk. 63 ja 64/. S. Künnapuu toob "Õhtulehes" rahnu foto ninf märgib tema kõrguseks 6,5 m ja ümbermõõduks 34,3 m /3/. H. Kesseli ja S. Künnapuu artiklis nöidatakse hiidrahnu pikkuseks 11,4 m, laiuseks 6,4 m, kõrguseks 6,6 m ning ümbermõõduks 34,3 m /4, lk.570/. A. Kumari kirjutiseks /5/ märgitakse Männiku rändrahnu pikkuseks 11,6 nm laiuseks 8 m, kürguseks 5,,4 m ning ümb. 31,7 m ja antakse rahnu kirjeldus koos fotoga. Tallinna suurte rändrahnude uurija S. Künnapuu esitab Männiku rahnu foto ja järgmised mõõtmed: pikkus 14,3 m, laius 7,3 m, kõrgus 6,6 m ning ümb. 34,3 m /6/.
A. Kumari järgi kuulub see Eesti suurte rändrahnude teise kümne hulka /7/. Ta annab rahnu põhiplaani, lõike ja järgmised mõõtandmed: pikkus 11,9 m, laius 9,5 m, kõrgus 5,7 m, ümb. 31, 8 m ja maht 238 kuupmeetrit.
1990.a. suvel tegi looduskaitselist revisjoni K. Müürisepp. |
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |