Liikide andmete kuvamine

Liik: Triturus cristatus (harivesilik)Väljad: peida ,kuva
Direktiivi lisadLoodusdirektiivi lisa II, Loodusdirektiivi lisa IV
Nimi eesti kharivesilik
Nimi inglise kGreat Crested newt, Warty Newt
KaitsekategooriaII kategooria
Nimi ladina kTriturus cristatus
RühmKahepaiksed
KirjeldusHarivesilik (Triturus cristatus) on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Eesti on harivesiliku levila põhjaosas. Mõned leiukohad on teada Pandivere kõrgustikult. Enamik leide on aga Lõuna- ja Kagu-Eestis. 2006. aasta seisuga oli teada vaid 150 sigimisveekogu, neist umbes sada Haanja looduspargis. See arv on põhjaliku seire ja veekogude taastamise tõttu veidi tõusnud, kuid harivesilik on siiski veel ohustatud liik. Eesti punase nimestiku järgi kuulub harivesilik ohualtide kategooriasse ja on arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
TüüpKaitsealune liik
Seosed: peida ,kuva
Alad, kus on kaitse eesmärgiksMartsina harivesiliku püsielupaik (KLO3000737)
Piusa harivesiliku püsielupaik (KLO3000732)
Sadrametsa harivesiliku püsielupaik (KLO3000738)
Kaitsa harivesiliku püsielupaik (KLO3000734)
Kõõru harivesiliku püsielupaik (KLO3000736)
Väikõ-Nedsäjä harivesiliku püsielupaik (KLO3000733)
Karste harivesiliku püsielupaik (KLO3000731)
Kiksova harivesiliku püsielupaik (KLO3000735)
Hauka harivesiliku püsielupaik (KLO3000730)
Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739)
Piusa koobastiku looduskaitseala (KLO1000100)
Mustoja maastikukaitseala (KLO1000178)
Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270)
Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579)
Otepää looduspark (KLO1000559)
Haanja looduspark (KLO1000469)
Jalgsema hoiuala (KLO2000118)
Tudre hoiuala (KLO2000120)
Märjamaa järtade maastikukaitseala (KLO1000243)
Pildid: peida ,kuva
Harivesilik, autor: Merike Linnamägi, 13.09.2014
Harivesilik, autor: Ilmar Uibopuu, 30.07.2012