Kaitse eesmärgi kirjeldus | 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Hirmuste, Kogula, Kõrkküla, Laheküla, Mullutu, Mändjala, Paevere, Parila, Põlluküla, Pähkla, Suur-Randvere, Tõlli, Ulje, Unimäe ja Vennati külas, Nasva alevikus ning Kuressaare linna territooriumil asuv ala, mille nimeks saab Mullutu-Loode looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) rannikulõukaid ja veeökosüsteeme, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
4) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoskel (Mergus albellus), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), väikekajakas (Larus minutus), jõgitiir (Sterna hirundo), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix) ja randtiir (Sterna paradisaea);
5) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani ehk roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
6) ohustatud ja haruldasi liike ja nende elupaiku. Need liigid on väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), apteegikaan (Hirudo medicinalis), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), tuttpütt (Podiceps cristatus), nurmlauk (Allium vineale), varjuluste (Bromus benekenii), leht-kobartorik (Grifola frondosa), harilik muguljuur (Herminium monorchis), must seahernes (Lathyrus niger), kärbesõis (Ophrys insectifera), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja roosakas puunääts (Pachykytospora tuberculosa).
(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. |