Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Suur-Pakri saare järvikudVäljad: peida ,kuva
NimiSuur-Pakri saare järvikud
AsukohakirjeldusAsukoht: Harju maakond. Suur-Pakri saare pohjaosa.


( LKR: 09.01.2000, 14:46:07 )
Kaitse<KAITSE>
Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a. määrusega nr. 97 moodustatud Pakri Maastikukaitseala piiranguvööndis TPÜ Ökoloogia Instituudi rannamaastiku seire tüüpprofiil, liigiseire ruut.

( LKR: 09.01.2000, 14:46:47 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

Militaarsest tegevusest tingitud kahjustused Pakri saartel. 1994. Keskkonnakaitselise uurimisprojekti lopparuanne. AEF, ÖI. Tallinn. 41 lk.
Pakri saarte taimkatte seisundi hinnang. 1993. Lepingulise töö aruanne. ÖI. Tallinn. 14 lk.
Pakri saarte geoloogia ja vesi. 1997. Paldiski LV tellitud lepingulise uurimistöö aruanne. GI. Tallinn. 31 lk.
Riikoja, H. 1934. Eesti järvede nimestik. - Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 41. 192 lk.
Kaljumäe, H., Kink, H., Marandi, A. 1998. Pinnavesi. - Rmt.: Pakri saared - loodus ja inimtegevus. Koost. H. Kink. Toim. A.Miidel. Tln., lk. 47-49.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>

Suur-Pakri saare pohjaosas on tosin suuremat ja väiksemat püsijärvikut, mis on kas merelise voi antropogeense tekkega. Esimesel juhul on tegemist rannamoodustiste taha jäävate madalate lohkudega, mis maakerke tagajärjel merest eraldusid. Antropogeense tekkega järvenood on seotud kaitserajatiste ehitamisega saartele. Järvikud asuvad alvarilisel alal, kus paasi katab ohuke (kuni 20 cm) sinakashalli savi murenenud lubjakivi tükkidega. Vesi on karbonaatse pinnase tottu aluselise reaktsiooniga (pH 7,7...9,5). Madalaveeliste järvikute suurus on väga varieeruv, suuremate pindalad on 1,2 ja 3,7 ha. Reljeefi lohkudes asuvad järvikud on hakanud kinni kasvama ning allesjäänud veesilma ümbritseb soostuv rohumaa. Suur osa neist rohumaadest on vosastunud. Suur-Pakri järvikud on kasvanud täis pilliroogu. Järvikute ümber moodustub ühest samblaliigist tihe samblavaip, tavaliselt on selleks harilik skorpionsammal (Scorpidium scorpidioides). Viimane kasvab ka järvikute pohjas, sageli koos Eestis väga haruldase tommu pungsamblaga (Bryum neodamense).
Lisaks maastikulisele vahelduvusele pakuvad järvikud ka teaduslikku huvi - siin on tegemist soostumisprotsesside algstaadiumiga; tähtsusetu pole ka botaaniline ja hüdrogeoökoloogiline aspekt.
KoostanudKoostanud:E. Andresmaa
17. okt. 1997. a.; 15. aug. 1999. a.
(LKR: 09.01.2000, 14:46:22 )
SeisundLooduskaitseline seisund: Hea.


( LKR: 09.01.2000, 14:46:35 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, hüdrogeoökoloogiline, rekreatiivne. Soostumisprotsessi algstaadium paesaare tingimustes.
Uuritus<UURITUS>

H. Riikoja - 1934.a. (looduslikud, vanad kindluserajatised)
Ökoloogia Instituudi rekognosseeriv uuring 1993.-1994.a.
Geoloogia Instituudi geoloogiline ja hüdrogeoloogiline kaaristamine 1997.a.
LoodusobjektVeekogu
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn