Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kalmetumägi ja koopadVäljad: peida ,kuva
NimiKalmetumägi ja koopad
AsukohakirjeldusVõrumaa, Meremäe vald. Piusa jõe paremal kaldal, endisest Jõksi külast ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb Meremäe-Kapera teelt 100 m ida pool Piusa jõe silda pöörata piki paremat kallast kulgevale taluteele ja seda mööda 1,4 km lõunasse. Tee ääres oleva sildi juurest viib rada paljandisse.
KaitseOn kaitse all maastikulise kaitseala üksikobjektina. Kaitse säilitada.
KirjandusPaljand on fikseeritud enamikes Piusa maastikukaitseala käsitlevates loodus-teaduslikes ja turismialastes kirjutistes. Peale selle on paljand leidnud kajastamist:

Mark E. 1958. Devoni ajastu liivakivid ja neis esinevad kalaluud. - Eluta looduse kaitse. Tallinn, ENSV TA GI, lk. 47-55.
Kurss V., Viiding H., Mark-Kurik E. 1981. Amatskaja svita. Devon i karbon Pribaltiki. Riga, "Zinatne", lk.157-167.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 81-83.
IseloomustusJärsus jõekäänakus paljanduvad kuni 9 m kõrguse läbilõikega keskdevoni Gauja lademe Lode kihistiku roosakaskollased kuni valkjashallid põimjaskihilised liivakivid punakas-ja roostepruunide peente vahekihtide ja pindadega. Paljandi kõrgemas, allavoolu lõigu ülemises osas on üksikuid savivahekihte.
Paljand on sälkoruga jagatud kaheks osaks. Allavoolu jäävas kõrgemas järsus 25 m pikkuses liivaseinas on kaks avarasuudmelist otse jõkke avanevat koobast, mille suudme laius veepinnal on peaaegu 5 m ja ava kõrgus veepinnast 3 m. Sügavam on ülesvoolu paiknev koobas, mis kujutab endast kuni 4,4 m laiust tagapoolt pisut kitsenevat tunnelit pikkusega 12 m. Tunneli lõpust läheb edasi veel vähemalt 5 m ulatuses 30-50 cm laiune lõhe asimuudiga 40o. Koopa kõrgus väheneb 3-st meetrist suudmes kesosas 1,7 meetrini, ahenedes edasi tagumise seina suunas kuni 0,5 meetrini. Koopa allavoolu sein kulgeb mööda siledat lõhepinda suunaga 60o. Selle alumises osas, veepiiril on rohkest madalaid kaarja kujuga uurdeid. Koopa suudme ülesvoolu otsas on nelinurkne liivakivi sammas läbimõõduga kuni 80 cm, mis jagab suudmeava kaheks ebavõrdseks osaks.
Allavoolu asetsev koobas on suudmes kaarjas, sopilise kujuga. Koobas ulatub liivaseina ainult 3 meetri sügavuseni, laius aheneb kiiresti 1,7 meetrini, kõrgus aga 1,6 meetrini. Tagaseinas on koopa laius 1,3 m ja kõrgus 1,4 m. Laes on siin selge püstlõhe suunaga 25o. Selle koopa allavoolu seinast on E.Mark-Kuriku poolt välja kaevatud olulisi kalafossiilide kilpe. Madala veeseisu korral on koopapõhi kuiv. Koopad on loodusliku tekkega.
Sälkorust ülesvoolu jääv 40 m pikkune paljandi osa on kuni 6 m kõrge ja kujutab endast mööda 40o-lise suunaga lõhepinda kulgevat siledat seina, mille alumises osas on veepinnal madalaid kumerakujulisi uurdeid, kust niriseb jõkke põhjavett. Sellest seinast kümmekond meetri ülesvoolu on kuni 10 m pikkune ja 8 m kõrgune kollakasvalge liivakivi järsk sein, mille alumises osas, vee pinnast 2 m kõrgusel on 2 lamedat uuret kõrgusega ja sügavusega 0,5 m, mille ava alus on 2 m laiune.
Kõrge veetaseme puhul on 2 allavoolu jäävat paljandit juurdepääsetavad nendevahelisest sälkorust, kusjuures paljandi seinte juurde saab ainult mööda vett. Ülesvoolu jääv nukk on äärtelt maad mööda juurdepääsetav. Madalama veeseisu korral on koobaste põhjad kuivad. Rahvajutu järele olevat neid kasutatud sõdade ajal pelgupaigana.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Tähistatud matkaraja sildiga külavaheteelt, kust paljandisse viib rada. Ümbrus pisut loodusliku kinnikasvamise tõttu risustunud.
Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne. Parim Gauja lademe fossiilsete kalade leiukoht Eestis. Siit on pärit ka vanim tetrapoodi leid Eestis. Suurimate ja huvitamate koobastega paljand Piusa jõel.
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud E.Mark-Kuriku ja V.Paulmanni poolt 1953.a. Sel aastal koguti E.Mark-Kuriku poolt siit rikkalik kogu kalafossiile, millele hiljem lisandusid üksikud eksemplarid. Kogutud kollektsioon on TTÜ Geoloogia Instituudi fondides. Osadel juhtudel on fossiilide leiukohana seda paljandit ekslikult nimetatud Jõksi müüriks. 1957.a. kirjeldas paljandit H.Viiding, kartografeeris ja mõõdistas L.Unt. Paljand fikseeriti 1966.a. I.Kase poolt maastikukaitseala plaanil . Ü.Heinsalu uuris müüris olevaid koopaid ja tegi nende plaanid 1975.a. Revisjonülevaatus tehti 1998.a. A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Setomaa vald, Jõksi küla