Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Soeoone kalju, SoeoosVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiSoeoone kalju, Soeoos
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Põlva vald. Ahja jõe paremal kaldal Suure Taevaskoja liivakiviseinast jõge mööda 600 m allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Tartu-Põlva maanteelt Hatsikult pöörata üle Taevaskoja raudteejaama Kiidjärvele viivale teele. Raudteeülekäigust ca 1,5 km kaugusel asub maantee kõrval parkimisplats, kus on maastikukaitseala skeem ja paviljonid turismitarvete müügiks. Parkimisplatsilt viib rada jõeorgu mõnikümmend meetrit Väikesest Taevaskojast ülesvoolu. Ületades jõe mööda siia ehitatud purret, möödudes allavoolu liikudes Väikese Taevasoja kaljust, jõuab ca 300 m läbimise järele Suure Taevaskoja liivaseinani. Enne paljandit tuleb ületada jõgi mööda purret ja tõusta jõeoru pervele. Mööduda Suure Taevaskoja kaljust ja liikuda mööda paremkalda rada veel ca 600 m allavoolu. Rada on keskmiselt läbitav, kord laskudes jõe kaldale, kord tõustes kaldajärsakule.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikelemendina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikes Ahja jõe ürgorgu käsitlevates trükistes. Peale selle on tema iseloomustus:

Ivask A. 1940. Taevaskoja muinasjutte. - J.Vahtra, A.Ivask (toim.) Taevaskoda ja Valgemetsa. Tartu, lk. 78-79.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 67-68.
IseloomustusJärsu lõunast kirdesse kulgeva jõelooke edelaserval, jõekaldast 10 m kaugusel paikneva oruperve ülaosas, kaldatasandikust 5 m kõrgusel, on 7 m kõrgune Burtnieki lademe Härma kihistiku roosakaskollase põimkihilise liivakivi paljand ulatusega 10 m. Paljand kulgeb oma valdavas osas mööda lõhepinda suunaga 330o , mis suures osas on sammaldunud.
Paljandi alumises osas on 1 m kõrgune ja 2,5 m laiune koopaava, mis viib 1,5 m sügavusse ebatasaste seintega õõnesse, mille tagaseina vasakust nurgast läheb edasi 0,5 m sügavune uure. Koopa seintes on sissekraabitud nimesid, mis on dateeritud 19. sajandi lõpu ja 20.sajandi esimese poolega.
Soeoone koobas oli kunagi palju sügavam. 20.sajandi alguseks oli ta kinni varisenud. Tema kohta on rohkesti rahvajutte. Ühe muistendi järele elanud siin kunagi hundiema kahe kutsikaga. See hunt olevat olnud väga suur ja vana, ega sallinud teisi hunte. Tegemist oli olnud kas huntide kuninga või libahundiga. Algul polnud ta ümbruskonna karjadele ja inimestele kurja teinud. Kord aga teinud keegi mees hundiema ära olles koopasuu ette lõkke, mistõttu pojad hukkusid. Hundiema murdnud tuletegija ning muutus peale seda kurjaks ja õelaks. Koopasuust vahtinud välja inimese pealuu, maas vedelenud puretud sääreluud.
Teise muistendi järgi olevat Soeoones peidus suur varandus, mida valvab kuri hunt. Varanduse pidi kätte saama jaaniööl, kui julgeb sel ajal koopasse minna ja selle seinale oma nime kraapida. Kaks julget noormeest olid seda tahtnud teha. Üks neist oli laskunud köiega alla koopasse. Teine oli kuulnud peale seda koopast hirmsat müdinat, sidunud tema käes olnud nööriotsa ümber puu ja jooksnud minema. Järgmisel päeval oli sügavast koopast järele jäänud ainult kitsas pilu ning köie otsas oli olnud verine härja (soku) pea.
On veel mitmeid erinevaid jutte varanduste peitmise kohta Soeoone koopasse sõdade ajal. Koopas oli vanasti olnud allikas. Inimesed kaevanud koopa tagantpoolt laiemaks, et peninukkide ja koerakoonlaste eest peitu pugeda. Ühel põuasel suvel kuivanud aga allikas ära.
Soeoone kalju lähedal on metsas mõned väikesed aluspõhja avamused, milles on väikesi uurdeid.
KoostanudA. Kleesment 21.01.2000
SeisundRahuldav. Allub looduslikele protsessidele. On vähemalt viimased 50 aastat säilinud peaaegu muutumatul kujul. Inimeste poolt on see jõelõik viimastel aastakümnetel vähe külastatav.
TähtsusTeaduslik, kultuuri-ajalooline, omapäraste rahvapärimustega seonduv.
UuritusRahvapärimustes oli teada väga ammu. Andmed tema kohta toodi A.Ivaski poolt 1940.a. Kaardistati E.Kumari poolt 1968.a. Koobast uuris 20. sajandi 70-datel aastatel Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatuse koos geoloogilise kirjeldusega tegid 1998.a. suvel A.Kleesment ja E.Pirrus.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla