Objects of Primeval Nature

Ürglooduse objekt: PühajärvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOtepää looduspark (KLO1000559)
NimiPühajärv
AsukohakirjeldusValgamaa. Pühajärve vald. Otepää linnast 3 km edela pool.
KaitseLooduskaitse all alates 1957. Paikneb Otepää maastikukaitsealal 24. IX 1979.a. ENSV MN määrus nr. 497, Otepää looduspark 1997. a. Pühajärve ümbritseb kolm sihtkaitsevööndit. Edaspidi oleks vajalik suurte rahvapidustuste jaoks leida teine koht. Tuleb kinni pidada ehituskeelu nõudeist rannakaitse vööndis.
KirjandusBekker, H. 1920. Otepää künkalise moräänmaastiku geomorfoloogiline kirjeldus ja järvede tekkimine selles maastikus. Tallinn.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 302-305.
Mägi, H., Veri, K. 1976. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 109-112.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 144-145.
Alamets, H. 1984. Looduskaitseobjektidest Valga rajoonis. Kg.: Põllumajandusmaastiku tootlikkus ja keskkonnakaitse. Tallinn - Valga, lk. 101-104.
Looduse õpperajad. 1986. Koost. J. Eilart. Tallinn, Valgus, 202-213.
Kink, H., Novod, N. 1990. Vee kasutamine ja kaitse Pühajärve vesikonnas. Lepinguline uurimistöö nr. 3. Tallinn, 60 lk. Käsikiri TTÜ Geoloogia Instituudis.
Nature Conservation in Estonia. 1994. Comp. K. Peterson. Tallinn, p. 36.
Otepää maastikukaitseala. 1996. - Rmt.: Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Koost. H. Kink. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 65-81.
IseloomustusPühajärv paikneb Otepää kõrgustikku ida- ja läänetiivaks jagavas põhja-kirde lõuna-edela suunalises orus 115 m kõrgusel merepinnast. Järve pikkus on 3,5 km, laius - 1,6 km, kogupindala 285,9 ha, suurim sügavus 8,5 m. Hilisjääaja "Ürgpühajärve" veetase oli H. Bekkeri andmetel 15-16 m kõrgemal, E. Hangu järgi - 8-9 m. Läänekaldal on jälgitavad vanad järveterrassid.
Pühajärv on läbivoolu järv, kuhu suubuvad Kotkaoja (vooluhulk min.-max. 1,2-155,1 l/s), Neitsioja (10,4-133,4 l/s), Sulaoja (6,0-316-2 l/s), Nüplioja (2,1-392,1 l/s) ja Mülke oja (0,10-320,9 l/s). Pühajärve lõunatipust voolab välja Väike-Emajõgi (32,3-1368,2 l/s). Aastatel 1986-1992 jälgiti Geoloogia Instituudi poolt veeseisundit Pühajärves. Kõige rohkem mõjutas Pühajärve vee kvaliteeti Neitsioja ja Sulaoja vesi, kuhu jõudsid Otepää linna ja Pühajärve aedlinna heitveed.
Pühajärve kaldail on rohkesti allikaid, millest tuntuim on idakaldal Raja-Kolga poolsaarel asuv Armuallikas (Veriläte). Eriti allikate rikas on kagukallas. H. Bekker on leidnud idakaldal 18 allikat. Järves on kauneid saari.
Pühajärves on vee reaktsioon aluseline (pH 7,7-8,5), mineraalainete hulk keskmine, orgaaniliste ainete - väike. Tüüpiline rohketoiteline järv. 150 m põhja pool paikneb Neitsijärv, kuhu voolavad Kukemäe, Jaanuse ja Kurnakse järve veed.
Ümber Pühajärve on rajatud looduse õpperada. Esimene õpperada valmis ELKS kokkutulekuks 1974. a.
Pühajärv olevat langenud taevast, tulnud pühapäeval, tekkinud lese pisaraist. Järve on peetud pühaks. Pühajärvega on seotud 1841. a. talurahva ülestõus, nn. Pühajärve sõda. Järve põhjatipus parkimisplatsi kohal oli 1920-ndate aastate lõpuni mõisakõrts, kus 1891. aastal sündis Hendrik Bekker - esimene eestlasest geoloogia professor. H. Bekker oli ka esimene Pühajärve uurija 1918. a.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundRahuldav. Rahvarohked kultuuriüritused Pühajärve pargis mõjutavad järvevett. Kuni 1992. a. mõjutasid vett ka suurfarmid ning järve kaldale ehitatud nn. "Sauli suvila".
TähtsusTuristlik, maastikuline, õppeotstarbeline, puhkemajanduslik, veekaitseline. Otepää piirkonna kauneim järv, nn. Eesti Looduse Pärl. Omab teaduslikku tähtsust.
UuritusBekker, H., Audova, A., 1918-1919;
Hang, E., 1960 - maastikulised uurimised;
Loopmann, A., 1960 - hüdroloogilised uurimised;
Mäemets, A., 1958, 1968 - limnoloogilised uurimised;
Geoloogia Instituut, 1986-1992 - hüdrogeoökoloogilised uurimised, veeseire;
Andresmaa, E., Kõiv, M., 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Otepää vald, Nüpli küla
Valga maakond, Otepää vald, Otepää linn
Valga maakond, Otepää vald, Pühajärve küla
Valga maakond, Otepää vald, Sihva küla