Objects of Primeval Nature

Ürglooduse objekt: Endla soostikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaEndla looduskaitseala (KLO1000174)
NimiEndla soostik
AsukohakirjeldusJõgeva maakond. Maakonna loodeosas. Jõgeva vald. Osaliselt Järva maakonna Koeru vald ja Lääne-Viru maakonna Rakke vald. Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Endla LKA - soostiku keskosa rabad.
KaitseMoodustab Endla Looduskaitseala. Endla soostiku seitsme põhimassiivi baasil moodustati 1981. a. Endla-Oostriku sookaitseala. Riiklik Looduskaitseala moodustati ENSV MN otsuse nr. 494 alusel 11. sept. 1985. a. Uued kaitse eeskirjad kinnitati looduskaitsealale 14. mail 1977. a. Kaitseala pindala oli 7591 ha. 1977. a. arvati soostik rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Hüdroloogilised ja hüdrokeemilised vaatlused alates 1910. a.
KirjandusVeber, K. 1960. Mõningaid uusi andmeid Endla soostiku ulatusest ja geneesist. - Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat, 52 kd.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Ramat, lk. 505-506.
Ranniku, V. 1981. Sookaitsealad Eesti NSV-s. - Informatsiooniseeria. Keskkonnakaitse nr. 6. Tallinn, lk. 1-6.
Kink, H., Savitskaja, L. 1987. Kõige unikaalsem maavara. - Eesti Loodus, nr. 5, lk. 293-299.
Eesti sood. 1988. Koost. U. Valk. Tallinn, Valgus, lk. 266-270.
Paal, J. 1991. Endla Riiklik Looduskaitseala ja tema ülesanded. - Rmt.: Lahkme-Eesti looduskasutus ja kaitse. Tallinn, lk. 105-117.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Tetamik. Tallinn, lk. 109-111.
Masing, V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. - Tallinn, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus, lk. 84-95.
Järvet, A. 1997. Rabavesi ja allikavesi annavad kokku ...- Eesti Loodus, 10, lk. 404-406.
Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost. 1997. Koost. K. Aaviksoo, H. Kadastik, V. Masing. Tallinn, lk. 94-96.
Kink, H. Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogiast. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 54-55.
Ilomets, M. 1998. Sood - meie kaasavarad Euroopa Liitu. - Eesti Loodus, 5/6, lk. 220-222.
Jõgeva vald ristteel. 1998. Koost. T. Lääne. Jõgeva, lk. 4-24.
IseloomustusEndla soostik asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos, mis eraldab kõrgustikku Vooremaast ja Kesk-Eesti moreentasandikust. Sood tekkisid lamedas nõos mandrijää taandumisel ja sulamisel moodustunud Suur-Endla järve kinnikasvamisel Preboreaalsel kliimastaadiumil. Turba all esineb järvelupja paksusega kuni 5 m, järvemuda - 1,2 m. Toitub sademetest ja Pandivere kõrgustiku põhjaveest. Eesvooluks on Pedja- ja Põltsamaa jõgi, soostikus on järvi (vt. Endla järvestik). Soostik toidab ümbruskonna põhjaveekihte, soostikku aga suubuvad Norra-Oostriku, Sopa, Vilbaste jt. Pandivere kõrgustiku nõlval avanevate allikate veed. Soostiku kogupindala on 25110 ha, sellest madal- ja siirdesood 2992 ha ja raba 3143 ha. Madalsoos valdab hästi lagunenud puu-, pilliroo- ja lehtsambla turvas, rabas - fuskumi- ja kanarbiku-sfagnumi turvas. Rabavesi on happeline (pH 4,4-4,9), mineraalainete vaene, ammooniumisisaldus võrreldes teiste rabadega on madal (0,5 mg/l). See on piirkond, kus põhjavesi seguneb rabaveega. Endla soostik koosneb 12 massiivist, millest 7 moodustab Endla Looduskaitseala põhiosa. Neist suurim on Endla järvest põhjapool asuv Linnusaare ehk Ilmaraba, mis on oma nime saanud Linnusaarest. Äravool on lõunasuunaline: rabaoja poolitab rabalaama kaheks hõlmaks, mõlema keskele jääb laugasjärv. Endla järvest läänes on Endla ehk Tondiksaare raba, mida iseloomustab korrapärane älveste-laugaste vöönd ümber keskme. Älvekeskmelisel arengustaadiumil on ka Kaasikjärve ehk Kaasikualune raba, mille idaserval on Sinilaugas ehk Väike Sinijärv. Älvelisel arengustaadiumil on kolm väiksemat raba - Teosaare ehk Kärde, Kanamatsi ja Rummaallika. Esineb haruldasi taimeliike (kuldking, raudtarn, tõmmu- ja jumalakäpp, mesimurakas) ja linde (kala- ja kaljukotkas, lõo- ja väikepistrik), kassikakk ja händkakk, musttoonekurg, sookurg jt.
1910. a. rajati Toomale sookaitsejaam. Aastatel 1928-1944 töötas naabruses Toomal Sookool. 1950. a. loodi soohüdrometeoroloogia jaam, mis töötab tänaseni. Vaatlusväljakud asuvad Männikjärve rabas. Vaatlusvõrgu väljaarendamisel ja sookaitseala (looduskaitseala) moodustamisel osales aktiivselt teenekas hüdroloog T. Eipre (1904-1986), kelle mälestuskivi avati 1989. a. endise Sookooli ja praeguse Endla Looduskaitseala keskuse ees.
Rajatud on matkarajad: Tooma - Männikjärve raba - Tooma; Tooma - Kaasikjärve raba - Endla järv - Männikjärve raba. Kaitsealal on kuus reservaati: Linnusaare raba, osa Endla ja Kanamatsi rabast, Rummallika raba, Sopa-Võllingu ja Värviallika.
KoostanudH. Kink
SeisundHea. Madalsoo osaliselt kultuuristatud Tooma sookaitsejaama tarbeks.
TähtsusVeesäilituslik - võimaldab säilitada Pandivere kõrgustiku nõlval looduslikku puhast vett; teaduslik - huvipakkuv tekkelugu; pikaajalised hüdroloogilised ja meteoroloogilised vaatlused; haruldane floora ja fauna; turistlik, õppeotstarbeline. Eesti tähtsaim soouuringukeskus, rahvusvahelise tähtsusega.
UuritusL. Mets 1960-1980 - soode arengu uurimine;
P.W. Thomson 1925 - palünoloogilised uurimised;
K. Veber 1950-1965 - palünoloogilised uurimised;
T. Eipre 1960-1980 - hüdroloogilised uurimised;
H. Kink jt. 1977 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uurimised;
A. Järvet 1990-1995 - hüdrokeemilised uurimused.
LoodusobjektSood
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Tooma küla
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Tapiku küla
Järva maakond, Järva vald, Jõeküla
Järva maakond, Järva vald, Koidu-Ellavere küla
Järva maakond, Järva vald, Norra küla
Järva maakond, Järva vald, Preedi küla
Järva maakond, Järva vald, Rõhu küla
Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Koluvere küla
Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Piibe küla