Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Vooremaa järved (Saadjärv ja Soitsjärv)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVooremaa MKA (KLO1000293)
NimiVooremaa järved (Saadjärv ja Soitsjärv)
AsukohakirjeldusTartumaa. Tartu vald. Saadjärve asulast loode pool Tartu- ja Jõgevamaa piiril, Tartust 16 km põhja pool. Soitsjärv asub Saadjärvest umbes 1-1,5 km kirde pool, teispool järvenõgu eraldavat voorseljandikku.
KaitseEi ole üksikobjektidena looduskaitse all. Mõlemad järved kuuluvad Vooremaa maastikukaitseala piiresse.
KirjandusKas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 262.
Eesti järved.1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 320-325.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 205-206.
Remmel, H. 1978. Vooremaa. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 18-22.
Anton, H. 1982. Vooremaa looduse õpperada - Eesti Loodus, nr. 6.
Raid, M. 1984. Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri KMITK-s. Tallinn, lk. 21-22.
Kirt, K. 1988. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 50-51.
IseloomustusJärved paiknevad tüüpilisel suurvoorte maastikul, millest Tartumaale jääb vaid lõunaosa. Vooremaa järved on hilisjääaegsete suurte veekogude jäänukid sügavamates voortevahelistes vagumustes. Neile on iseloomulik, nagu voortelegi, loode-kagu suunaline piklik põhikuju, väheliigestatud kaldajoon ja ühtlaselt süvenev järvenõgu. Voorte jalameil ja nende vahelistes nõgudes avaneb pinnakattest arvukalt allikaid ja pindalalist põhjavee immitsemist. Seega on kõik Vooremaa järved peamiselt põhjaveest toituvad. Nende läheduses on rohkesti allikalubja lasundeid.
Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv. Järve sügavus ulatub 25- 27 m-ni, kõrgus merepinnast 52,6 m. Järve ümbritsevad Saadjärve, Tabivere ja Sootaga voored. Saadjärve ääres on järvelupja 6 ha-l. Esineb kaldaallikaid, eriti Soitsjärve küla kohal. Põhjaallikaid on arvukalt Põltsamaa küla kohal. Väljavool toimub Mudajõkke. Saadjärve vesi on rohekaskollane, aluseline (pH - 7,4-8,4), mineraalaineid sisaldab rohkelt, orgaanilisi - vähe.
Soitsjärve pindala on 200 ha, sügavus on 7 m, kõrgus merepinnast - 53 m. Järve veetaset on alandatud 1930 ja 1956. a. Asub Saadjärve voore ja Raigastvere voore vahel. Järve kallastel on suured järvelubja lasundid. Läbivool - nõrk, toitub põhjaallikatest. Järve vesi on aluseline (pH 8,4-9,0), mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldus on keskmine. Põhjalähedastes veekihtides leidub väävelvesinikku. Vananenud rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega.
Rahvaluules on Saadjärv populaarsemaid järvi Eestis: siin on 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni, Saadjärv olevat palju rännanud.
Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida nimetataksse Kalevipoja sängiks. Järve kaguosas Veeriku talu juures olevat tammepalkidest salatee.
Saadjärvel on suur tähtsus Eesti kultuuriloos: siin on elanud A.W. Hupel ja O.W. Masing. 1980. a. asutati kalahaudemaja, 1907 . a. rajas N. Samsonov järvele bioloogiajaama.
KoostanudH. Kink, K. Erg
SeisundHea.
TähtsusTeaduslik - Saadjärv on üks esinduslikumaid ja Soitsjärv tüüpilisemaid järvi voorestikus; maastikuline, veekaitseline, turistlik.
UuritusH. Riikoja 1926 - limnoloogilised uurimistööd; H. Remmel 1972 - maastikulised uurimised; A. Mäemets 1960-1970 - järvede uurimine. K. Erg, A. Marandi, 1999. a. - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Tartu vald, Elistvere küla
Tartu maakond, Tartu vald, Juula küla
Tartu maakond, Tartu vald, Kukulinna küla
Tartu maakond, Tartu vald, Saadjärve küla
Tartu maakond, Tartu vald, Soitsjärve küla
Tartu maakond, Tartu vald, Tabivere alevik
Tartu maakond, Tartu vald, Valgma küla
Tartu maakond, Tartu vald, Voldi küla
Tartu maakond, Tartu vald, Äksi alevik