Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Nohipalu Valgjärv (Valgejärv) ja MustjärvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaMeenikunno maastikukaitseala (KLO1000417)
NimiNohipalu Valgjärv (Valgejärv) ja Mustjärv
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Veriora vald. 2,0-4,5 km Veriora asundusest lõuna pool, Meenikunno raba idaserva piirdel kulgeva Veriora - Lepassaare mnt. ääres, sellest ida pool.
KaitseJärved ja nende ümbrus (250 m laiune kaldariba) on üksikobjektina looduskaitse all alates 1961. a. Tuleks korraldada kaitse koos Meenikunno maastikukaitsealaga. Järvede veerežiim tuleb säilitada.
KirjandusVõrumaa. 1926. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu.
Kas tunned maad. 1965. Koost.: E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 656-658.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 389-390.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 136-138.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 87-89.
Mäemets, A. 1978. Järved. Kg.: Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek. Tallinn, lk. 24-27.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 95-96.
Kink, H., Metslang, T. 1992. Kas Meenikunno raba võib kuivaks jääda?- Eesti Loodus,12, lk. 626-627.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 122-128.
IseloomustusNohipalu järved paiknevad sandurmaastikus, nn. Palumaal liivaküngaste-mõhnade vahel ja paeluvad tähelepanu oma erinevate veeiseärasustega.
Nohipalu Valgjärv (abs. kõrgus 53,9 m, pindala 6,3 ha, suurim sügavus 1957. a. 12,5 m, 1972. a. - 11,7 m) on Lõuna-Eesti kaunemaid järvi. Seoses Meenikunno raba kuivendamisega alanes veetase järves 0,8 m. Veekogu asub jääpanga sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Eestis üks kõige läbipaistvama veega järv. Toitub sademete veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega. Valgjärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad Meenikunno raba äärealadel nn. neelulehtrite kaudu (vt. Meenikunno raba). Järv on haruldaselt selge veega, suvine läbipaistvus on 5-9 m. Järve vesi on SO4-Cl koostisega, happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l. Kuulub suhteliselt madalate kihistunud vähetoiteliste järvede hulka, mille tase oleneb soovee maasisest juurdevoolust. Valgjärves kasvab suurel hulgal vesilobeeliat ja järvelahnarohtu. Nimetus tuleneb järve põhjas avanevast järvelubjakihindilt.
Nohipalu Mustjärv (pindala 21,9 ha, sügavus kuni 8,9 m) on mustjas-pruuniveeline läbivoolujärv, kuhu suubub rabakraav ja allikaline oja, järvest voolab välja Niitsiku oja, eesvooluks on Võhandu jõgi. Vesi on happeline (pH - 3-4), mineraalaineid on väga vähe, orgaanilisi rohkelt (50-96 mg/l O2). Vesi on SO4-Cl koostisega, SO4 ja Cl vahekorralt erineb ta veidi rabaveest. Fe sisaldab vesi 0,8 mg/l. Kihistunud huumustoiteline järv. Põhja katab H2S sisaldav sapropeelikiht.
Järved ja nende ümbrus on vabariikliku looduskaitse all 1961.a.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundHea. Valgjärve veetase alanes 0,8 m Meenikunno raba idapiiril paikneva turbatootmisväljaku kuivendamise tagajärjel. Kuivendustööd mõjutasid ka Mustjärve veerežiimi. Valgjärve seisundit võib ohustada intensiivne külastatavus - järvekallast kasutatakse aktiivselt suplus-, puhke- ja laagripaigana.
TähtsusMaastikuline (Valgjärve nimetatakse Nohipalu järvede kaunitariks), veekaitseline (toitub ja on seotud maasisese veega), turistlik. Hüdrogeoloogiliselt - järvevesi seotud Meenikunno soo neelulehtrite- ja sooveega. Mustjärv on suure teadusliku tähtsusega harulduste elupaigana: järvedes on leitud haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Eriti huvitav on kahe erineva veerežiimigajärve lähestikku paiknemine
UuritusRiikoja, 1934 - limnoloogilised uurimised;
Mäemets, 1961, 1971 - limnoloogilised uurimised;
Geoloogia Instituut, 1982-1991 - hüdrogeoökoloogilised uurimised;
Andresmaa, Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Nohipalo küla