| Kaitsealune ala | Tikste maastikukaitseala (KLO1000196) |
| Nimi | Pokardi (Tikste) Paljand |
| Asukohakirjeldus | Valga maakond, Helme vald. Tõrva linna lääneservas, Oru ja Oja tänavate ristumise kohal Pokardi oja oru paremal kaldal. Paljandi juurde saab otse nimetatud tänavate ritmikult mööda järsku perve alla laskudes, kuid kergem on minna mööda oja paremat kallast kulgevat jalgrada. Paljand asub üle oja viivast jalakäijate sillast ca 200m ülesvoolu. |
| Kaitse | Vaadeldav Pokardi oru lõik peaks olema (?) looduskaitse all ning veerohke allikakoopaga paljand on sellele objektile täienduseks. Paljand tuleks tähistada looduskaitse sildiga. |
| Kirjandus | Tammekann A., Luha A-, Kant E. (toim). 1932. Valgamaa. 600 lk, lk.274; lk.338.
Veri K. 1980. Tõrvas ja lähistel. Tallinn, "Eesti Raamat", 88 lk.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160lk., lk.90.
|
| Iseloomustus | Pokardi (Tikste) org on Tõrva linna üks looduslikult kaunemaid paiku. 150-200m laiune järsuveeruline org algab endise Helme kirikumõisa juurest ja suubub Õhne jõe lammile. Oru kaldal on Tõrva linna Jaanipeoplats. Käesoleva sajandi 50-nendail aastail oli oru veerudel ca 500 m pikkusel lõigul kaheksa 4-6m kõrguse profiiliga liivakivi järsakut, millest kahes olid väikesed koopad. Enamus paljanditest asus oru paremal nõlval. Sajandi alguse looduskirjeldustes mainitakse nii liivakivijärsakuid kui ka koopaid, kusjuures suurim koobas oli kirjelduste järgi saunasuurune ning sealt Olla viinud käik Helme kantsi. See koobas ja ka koopaga seotud paljand on käesolevaks ajaks täielikult kinni kasvanud. Pokardi oru paljandite kinnikasvamine on viimasel ajal progresseerunud. Kui aastaks 1990 oli säilunud neli paljandit maksimaalse kõrgusega 4 m, siis tänapäeval on selles orulõigus ainult üks märkimist vääriv paljand. Ülejäänutest on näha ainult kuni 1,5-meetrilise läbilõikega jäänukid. Taimestiku vohamisest tekkinud paljandite kinnikasvamine on tõenõoliselt peamiselt seotud paljanditest ülesvoolu paikneva uue paisjärve rajamisega, aga ka ehitustöödega jalakäijate silla rajamisel.
Pokardi oja paremal kaldajärsakul paljandub Burtnieki lademe Härma kihtide valkjashall ja roosakashall põimjaskihiline liivakivi roostepruunide vahekihtidega. Paljand on kaheastmeline. Alumises osas on liivakivi roosakaskollane, ülemises osas valge. Viimane sisaldab kahte saviveeristega kihti. Alumises osas on saviveeriseid palju ja nende suurus kõigub paarist cm kuni 20 cm-ni. Sellest 0,5 m ülespoole on teine saviveeriseid sisaldav kiht, kus veeriste suurus ei ületa 5cm. Savi on punane, hallide viirgudega.
Paljandi keskosas on väike, kiiresti ahenev koobas suudme kõrguse ja aluse laiusega 70cm. Koopast voolab välja veerohke allikas. Sellest allavoolu on väike lame uure, kust vähesel määral niriseb vett.
|
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Keskmine. Paljand on korralike juhiste olemasolu korral kergesti leitav. |
| Tähtsus | Rekreatiivne, teaduslik. Org ise on vaatamisväärsus ja sellega seoses on olulised ka teadmised paljandist. Hästipaljanduv huvitavate saviveeristega kiht pakub huvi selle taseme iseloomu uurimisel. Sellised kihid on perspektiivsed kalafossiilide sisalduse poolest. |
| Uuritus | Liivakivi järsakuid Pokardi (Tikste) orus on korduvalt mainitud käesolava sajandi alguse trükistes. H.Viiding kirjeldas ja uuris siinseid paljandeid 1958.a. 1990.a. vaadati paljandite seis üle E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt. Revisjonülevaatuse teostasid 1998.a. suvel A.Kleesment, E.Pirrus, K.Kirsimäe ja P.Plink. Materjalid ja analüüsid paljandi kivimite ja iseloomu kohta on nii TTÜ Geoloogia Instituudis, TÜ Geoloogia Instituudis kui ka P.Plingil Rootsis. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |