Kaitse eesmärgi kirjeldus | Nõva looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:
1) Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku. Need liigid on jõesilm (Lampetra fluviatilis), vingerjas (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra);
4) rändlinnuliike ning kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis) ja metsis (Tetrao urogallus);
5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV ja V lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurkõrv (Plecotus auritus), tiigikonn (Rana lessonae) ja apteegikaan (Hirudo medicinalis);
6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), sale villpea (Eriophorum gracile), roomav öövilge (Goodyera repens), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), harilik porss (Myrica gale), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea candida), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), tume nokkhein (Rhynchospora fusca) ja lodukannike (Viola uliginosa);
7) kaitsealust seeneliiki liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium) ja tema kasvukohti;
8) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on raudkull (Accipiter nisus), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), lõopistrik (Falco subbuteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus). |
Iseloomustus | Nõva looduskaitseala asub Lääne- ja Harjumaal Nõva, Noarootsi ja Padise vallas. Ala võeti kaitse alla 1985. aastal Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Kaitsealal esinevad liivikud, luited (rannavall kohati 10 m kõrgune) ja nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, madalsood, niidud ja puisniidud. Suuremad veekogud on kaitsealal Lepajõeauk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on ka üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel. Kaitseala pindala on 1876,6 ha.
Nõva looduskaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine» Nõva taimestikukaitseala baasil.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Anthus campestris, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia nigra, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pernis apivorus, Porzana porzana, Sterna paradisaea, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola.
Läbirändajad: Branta leucopsis, Circaetus gallicus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Haliaeetus albicilla, Sterna caspia.
Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Eptesicus nilssoni, Plecotus auritus, Bufo calamita, Lacerta agilis, Rana arvalis.
Kaitsealune taimeliik: Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998)
Turism: 1 vaatetorn, telkimiskoht, 3 puhkekohta, 3 lõkkekohta |