| Nimi | Tammispea suured rahnud |
| Asukohakirjeldus | Tammispea küla Suurkivi talu karjamaal, Kotka - Vôsu mnt. Tammispea bussipeatusest 1 km loodes.
( LKR: 18.01.2000, 09:55:03 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Tammispea suurtest rahnudest on suurim (II) vôetud riikliku kaitse alla /Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 279, reg. nr. 156/. Laiendada riiklik kaitse ka kahele teisele ülalnimetatud rahnule.
( LKR: 18.01.2000, 10:25:58 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Helmersen, G. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. Mem. Acad. Sci. St./Petersb., 1869, Ser. VII, t. XIV, nr. 7.
2. Helmersen, G. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands II. Mem. Acad. Sci. St./Petersb., 1882, VII ser.,t.XXX,nr. 5.
3. Lehbert, R. Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung. Abt. I. Erratische Blöcke in Estland. Reval, 1914.
4. Kents, P. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. - Eesti LOodus, 1935, nr. 1, lk. 10-13.
5. Laugaste, E., Rôôm, A. Kalevipoja jälgedel. Tln., 1958.
6. Laugaste, E., Normann, E. Muistendid Kalevipojast. Tln., 1959.
7. Viiding, H. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. - LAhemaa uurimused I. Tln., 1981, lk. 45-52.
8. Viiding, H. Lahemaa kivid. Tln., 1981.
9. Kumari, A. Suurte rändrahnude teine kümme. - Eesti Loodus, 1981, nr. 10, lk. 671-673.
10. Joonuks, H. Kalevipoja paigad. Tln., 1982.
11. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt., 1986.
12. Joonuks, H. Tammispea rahn. - Eesti Loodus, 1988, nr. 1, lk. 39.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Esineb kolm suurt rabakivirahnu kôrvuti, neist kaks on hiidrahnud. Môôtmed on järgmised:
I pikkus 10,2; laius 7,1; kôrgus 3,85; ümb. 29,2 m; maht 120 m/3.
II " 11,2; " 7,1; " 7,8; " 27,8 m; " 262 m/3.
III " 6,2; " 4,7; " 3,2; " 17,4 m; " 50 m/3.
I rahnu läbib rida lôhesid. Neis umbes tosin aastat tagasi kasvama hakanud puud (mänd, kuused, pihlakad, toomingad) on hävinud. Rahnu pinnal on rohkesti sammalt ja kooriksamblikke, kôrgematest taimedest kasvab rohkesti aruheina ja mustikaid.
II rahnu loetakse Eesti kôrgeimaks. See on vähem praguline, kui teised. Rahnu otsa ronida on raske.
III rahnu edelaserval kasvab suur pihlakas. Seda rahnu on püütud lôhkuda.
Kôik 3 rahnu on kunagi moodustanud ühe terviku, mis on lagunenud. Rahnud paiknevad rannatasandikul, kus pinnakatteks on peeneteraline liiv. Teisi rahne lähemas ümbruses ei ole.
Muistendi järgi Kalevipoeg viskas Tamispea Suurkivi siia Soomest /5, lk. 13; 6, lk. 508/.
|
| Koostanud | Koostanud:H. Viiding
Täiendanud K. Müürisepp
20. aug. 1988. a.; 18. okt. 1991. a.
(LKR: 18.01.2000, 10:23:17 ) |
| Seisund | Hea.
( LKR: 18.01.2000, 10:23:39 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, pedagoogiline, esteetiline, turistlik.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Esimesena märgib Tammispea külas Toomarahva koplis Suure kivi nime all tuntud rabakivirahnu G.Helmersen 1869.a. /1, lk. 128/. Ta kirjutab, et see rahn on vertikaalsuunas lôhenenud kolmeks osaks, millised paiknevad lähestikku. Oma 1882.a. töös /2/ on Helmersen joonisel 23, tahvel III näidanud neist kahte. 1914. a. annab R.Lehbert Tammispea rahnu laiuseks 5,5 m ning kôrguseks 8,5 m /3, lk. 23/. P.Kents, kes uuris Suurkivi 1934.a. suvel, toob selle rahnu foto järgmisel aastal /4, lk. 10/. 1936.a. uurib Tammispea kivi K.Pärna. H.Viiding on uurinud ja pildistanud neid rahne 1973.a. suvel (tema värvusdiapositiive), samuti ka G.Raagmaa 1984.a. tehtudi, hoitakse TA Geol. Instituudis.
Looduskaitse alla vôtmisel 1959.a. kirjutati, et suurema rahnu (II) pikkus on 10,7; laius 6,5; kôrgus 7,5; ümb. 27,8 m.
Andmeid ja fotosid Tammispea Suurkivi kohta on publitseeritud arvukalt /Eesti LOodus, 1972, nr. 11; Kirjanduse loetelus: 7, lk. 48 ja foto 22; 8, lk. 13; 9, lk. 672-673; 10, lk. 28-29; 11, lk. 42, 43, 54, foto pilditahvlil; 12/.
Tammispea suurrahnude looduskaitselise revisjoni tegi 1991. a. suvel E.Pirrus ja K.Müürisepp.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |