| Kaitsealune ala | Hendrikhansu "Põrgu" (KLO4001053) |
| Nimi | Hendrikhansu "Põrgu" paljand ja koopad |
| Asukohakirjeldus | Kamara sovh. Vana-Kariste-Sarja teelt 300 m |
| Kaitse | On üksikobjektina looduskaitse all. Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | Tammekann A.1930 (toim.). Pärnumaa. Tartu, 762 lk.
Laugaste E., Liiv E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tallinn,606 lk (lk. 328, 368, 392).
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.
Lapp H. 1997. Viljandimaa loodus. Viljandi,52 lk.
|
| Iseloomustus | Paljanduvad Aruküla lademe ülemise osa, Tarvastu kihtide kollakas- ja roosakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt, vahekihiti tugevalt tsementeerunud pankjad liivakivid. Esinevad üksikuid valge liiva pesad läbimôôduga kuni 30cm.
Piki paisjärve paremat kallast on 150 m pikkusel lôigul 4 paljandit. Esimene väike koopaga paljand asub veskitammist 220 m ülesvoolu nôlva ülemises osas. Sellest 20 m ülesvoolu algab 70 m pikk, kohati sammaldunud paljand, mis järsu astanguna langeb otse vette. Allavoolu otsas vôib siin jälgida kuni 5,5 m profiili, ülesvoolu paljandi kôrgus väheneb 2-3 m-ni. Maksimaalne on avaneva profiili kôrgus (6,4m) Hendrikhansu Pôrgu nime all tuntud paljandis, mis asub 300 paisust ülesvoolu. Selle paljandi seinas on rohkesti külastajate poolt sisse kraabitud nimesid, mis osaliselt on pärit möödunud sajandist ja sammaldunud. Paljand laskub järsu seinana otse vette. Pärimuste järgi oli kunagi selles paljandis suur koobas.
Pôrgupaljandist 20 m ülesvoolu on 2,3 m kôrgusel paisjärve pinnast veel ca 20 m pikkune ja 2,5m-lise profiiliga kollakaspunase liivakivi paljand.
Käesoleval ajal on selles paljandite rühmas kaks väikest koobast. Kôige läänepoolsemas paljandis on väike kuiv koobas sügavusega 2 m ja kôrgusega 1,8 m. Koopaava kôrgus on 1,2 ja laius 1,5m. Koobas on ümarjate seintega. Vôimalik on, et lôhet mööda tekkinud väike uure on inimkäte poolt laiendatud ja süvendatud.
Teine koobas asub keskmise, pikima paljandi idapoolses otsas. Ta on otse vee piiril. Kolmnurkne suue on 1,2 m kôrge ja 2 m lai ja on inimese poolt läbitav esimese 2 m ulatuses, muutudes siis kitsaks tunneliks, kust väljub veerohke allikas.
Rahvajutu järgi oli Hendrikhansu Pôrgu vanakurja elupaik, kus ei tohtinud vanduda.
|
| Koostanud |
|
| Seisund | Rahuldav.
Juhiste olemasolu korral leitav. Pôrgu paljand looduskaitse sildiga tähistatud. Silt on paljandi kohal teeraja ääres. Nôlv paljandite vahel mahalangenud puude poolt risustatud, samuti mets kuni paljandite kohal kulgeva teerajani. Vôiks paigaldada viida Sarja asulast.
|
| Tähtsus | Rekreatiivne, teaduslik. Aruküla lademe Tarvastu kihtide oluline paljand. Väga vana ja ammu teada olnud turismiobjekt. |
| Uuritus | Kuigi Hendrikhansu Pôrgu paljand oli teada juba möödunud sajandil, on selle kohaga seotud muistendid üles kirjutatud alles alates käesoleva sajandi kolmekümnendatest aastatest. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on pärit H.Viidingult 1958.-st aastast. H.Viidingu poolt on tehtud ka paljandi proovide mineraloogilised analüüsid, mis on praegu Tallinnas GI andmebaasis ja mida oma Aruküla ladet puudutavates publikatsioonides on kasutanud H.Viiding ja A.Kleesment. Käesoleva sajandi 50-ndail ja 60-ndail aastail on paljandit külastanud ka tuntud kodu-uurija E.Liiv. 1996.a. teostas paljandite morfomeetrilised môôdistused koos kirjeldusega A.Vellak, 1997.a. suvel viis revisjonülevaatuse läbi A.Kleesment. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |