| Kaitsealune ala | Savalduma karstiala (KLO1000028) |
| Nimi | Savalduma karstiala ja ajutine karstijärv |
| Asukohakirjeldus | Savalduma külast läänes ja edelas. Karstiala ulatub külast kuni Kursi sooni ja järveni.
( LKR: 31.07.1998, 12:02:50 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
11.12. 1978.a. vôetud riikliku kaitse alla. Kuulub ka Pandivere veekaitsealasse kui veesäilitusala. Lôpetada karstiala igasugune reostamine ja risustamine. Esmalt on vaja suurendada Tamsalu heitvete puhastusastet, hiljem lôpetada täielikult ka puhastatud reovee juhtimine karstialale. 1998.a. Pandivere veekaitseala piiranguvöönd.
( LKR: 31.07.1998, 13:32:15 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Heinmets, E., Heinsalu, Ü. Savalduma - 300.000 kuupmeetrit solki pôhjavette. - Loodusleht, 1989, 2.
2. Heinsalu, Ü. Karsti tähtsusest pôhjavee varu täiendamisel Eestis. - Pôhjavee kasutamisest ja kaitsest Eestis. Tln. 1978.
3. Heinsalu, Ü. Karstijärvikud Eestis. - Eesti Loodus, 1979, 10.
4. Joonuks, H. Ajutiste järvede maal. - Eesti Loodus, 1974, 2.
5. Järvekülg, A. jt. Pandivere pinnaveekogude seisundist ning kalamajanduslikust ja teaduslikust väärtusest. - Rmt.: Kaasaegse ökoloogia probleemid. Trt. 1988, lk. 40-44.
6. Kildema, K., Vallner, V. Karstinähtustest Savaldumas. - Eesti Loodus, 1959, 4.
7. Laugaste, R. Pandivere järvede hüdrokeemiast ja fütoplanktonist. - Keskkonnakaitse, 1990, lk. 21-30.
8. Lokk, S. Pandivere järvede mikrobioloogilistest näitajatest. - Keskkonnakaitse, 1990, 3, lk. 18-21.
9. Mäemets, A. Eesti karstijärvedel. - Eesti Loodus, 1969, 11.
10. Mäemets, A. Savalduma järv - reoveehoidla. - Eesti Loodus, 19988, 8.
11. Pôhja- ja pinnavee hüdrokeemiline seire Lääne-Virumaal. 1991-1993. Koost. H.Kink. Tln. Käsikiri Geol. Inst., lk. 11.
12. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994. Koost. Geol. Inst.; AS Maves. Lk. 44.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Savalduma karstiala asub ligi 3 km pikas kitsas, kohati lagedas, kohati pôôsastunud nôos. Nôgu piirab loodest soo, kagust paelava, mis on ôhukese pinnakattega pôllustatud. Paelava serval, vastu orgu ja karstiala on kuni 4-5 m kôrgune astang. Ka nôos on pinnakate kohati ôhuke. Nôo pôhjas Savalduma küla juures esineb üle 60 karstilehtri ja -lohu läbimööduga 2-75 m ja sügavusega kuni 2,5 m. Mônes lohus esineb Porkuni lademe lubjakivi paljandeid, avalôhe vôi pisike koopaava kôrgusega kuni 0,3 m. Leidub vannisarnaseid karstivorme. Seda ala kasutatakse karjamaa. Kurisuid on edelapoolses otsas. Neisse voolab Kursi soost väike oja. Kevadeti, harva ka teistel aastaaegadel, ujutatakse Savalduma karstiala môneks nädalaks üle. Moodustub pikk, enam kui 100 ha suurune ja 1,7 m sügavune Savalduma karstijärv, mis saab vee peamiselt Savalduma soost. Suurvee ajal on järv kuni 6 m sügav. Vesi kaob sellest pikkamööda karstivormide kaudu maa alla. Enne kaob see pôhjapoolsest "Eesjärvest", mis on madalam. Savalduma karstiala lôunaosas, s.o. "Tagajärves" püsib vesi suuremal vôi vähemal alal aasta läbi, sest siia pumbatakse heitveed. Need reostavad looduslikku järve ja pôhjavett, kuna vesi voolab astangu jalamil leiduvates kurisudes maa alla. Tingituna pidevast reovee sissevoolust on Savalduma oru keskosas alaline veekogu, mille tase kôigub suurtes piirides (Heinmets, Heinsalu, 1989). Järve vee värvus kôigub aasta jooksul pruunikaspunasest kuni oliivja rohekaskollaseni. Vee läbipaistvus on kevadel 1,0-1,5 m; suvel 0,6 m. Järv on üldfosfori ja orgaaniliste ainete sisalduselt hüpertroofne (üldfosfor rekordiliselt 650-1250 mg/mü, üldlämmastik 1344 mg/mü. Palju on vees sulfaate (73 mg/l). Siit saadud sooplanktoni suur biomass (67,4 g/mü) on Eesti rekord, kusjuures pôhihulga andis reostunud vee liik D a p h n i a m a g n a. Kaladest leiduvat järves kokre. Järvel elab palju parte. Kuigi järve ääres on puhkajatele sobivaid alasid, pole siinne vesi halva sanitaarse seisundi tôttu suplemiseks kôlblik. Tegemist on ainulaadse hüpereutrofeerunud düsentroofse järvega, millega ta erineb kardinaalselt teistest Eesti karstijärvedest.
1991.a. suvel avanes järve pôhjas lôhe ja see valgus ööpäeva jooksul maa alla. Vee keemiline koostis 1991-1993.a. seire andmeil aluseline pH 7,1< Na-Ca/HCO3-Cl; NH4 - 9 mg/l; NO3 - 30 mg/l.
|
| Koostanud | Koostanud:Ü. Heinsalu, A. Mäemets: Täiendanud H.Kink
26. nov. 1990. a.; 10. vii 1998.a.
(LKR: 31.07.1998, 13:26:21 ) |
| Seisund | Väga halb. Ala reostab sinna juhitav Tamsalu Pôdrangu keskuse puhastatud heitvesi. Pôhjaosas esineb vanaraua- ja risuhunnikuid.
( LKR: 31.07.1998, 13:28:14 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, veekaitseline, ökoloogiline, ôppeotstarbeline.
|
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |