| Nimi | Värska järved: Õrsava, Saar- ja Umbjärv |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond. Värska vald. 1-3 km Värskast kagus ja kirdes, osaliselt Räpina - Petseri mnt. ääres. |
| Kaitse | Looduskaitse all on ainult Lutepää liivikud. 1998. a. asuti moodustama Värska - Tonja maastikukaitseala. Sellesse tuleks haarata ka järved. Tähelepanu väärivad veel Podmotsa, Tupka, Sepa ja Värska Suursoo kui haruldaste taimede kasvukohad. Ühtsete kaitsemeetmetega õnnestuks säilitada järvede veerežiim. |
| Kirjandus | Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 658-660.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Siin- ja sealpool maanteed. Põlva rajoon. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 93-99.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 214-215.
Marvet, A. 1976. Värska Pikamäe liivik. Rmt.: XI Eesti Loodusuurijate päev. Lühiettekanded. Tallinn, lk. 18-19.
Eilart, J. 1986. Värska looduse õpperada. - Rmt.: Looduse õpperajad. Tallinn, Valgus, lk. 252-264.
Estonian Wetland Inventory 1997. 1998. Ed. E. Leibak. Tartu, p. 129.
|
| Iseloomustus | Värska lahe lõunaosa, lähikonnas paiknevad järved. Lahe asemel oli varem org, milles voolas jõgi. Maapinna vajumise tagajärjel kalduvad Pihkva järve veed lõunasse ja on kunagise oru uputanud Tegemist on nn. "uppunud" oruga, milles paiknevad Õrsava (Ersava) järv (22 ha), Saareküla järv (3 ha, abs. kõrgus 30,7 m), Kurtjärv ehk Pikalombi järv ja Kastkova (Kostkova) Umbjärv (3,8 ha). Õrsava järv on tegelikult Värska lahe kõige kaugem sopp, Kurtjärv on kinni kasvamas.
Õrsava küla kohal on oru laiendis Õrsava järv. Õrsava järve kaldal oli 1960-ndatel aastatel 4,5 m kõrgune devoni liivakivi paljand. Läänest suubub järve järsuveeruline Roosteorg, kagust siseneb lammil looklev allikatoiteline Mustoja. Paljandeid on ka Roosteorus. Õrsava järve ühendab Pihkva järvega väina meenutav Värska jõgi. 1998. a. augustikuul oli järve lõunapoolne osa kinni kasvamas. Põhjuseks peetakse eelnevaid veevaeseid aastaid. Mustoja lammorg oli üleujutatud.
Värskast 4 km kirdepool asub Saareküla järv. Järve sügavus on 5,2 m. Kihistumata rohketoiteline umbjärv. Vesi on aluseline (pH - 8), vähese mineraalainete (HCO3 - 40 mg/l) ja kõrge orgaanika sisaldusega. Põhjuseks on kapsa- ja hapukurgitünnide hoidmine järves.
Kastkova Umbjärv asub Värskast 1,5 km kagupool. Järve sügavus on 1,9 m. Lähtejärv, kust ojake suubub Õrsava järve.Esineb põhjaallikaid. Vesi on aluseline (pH - 7,3), järvevesi sisaldab vähe mineraalaineid (HCO3 - 49 mg/l), keskmiselt orgaanilisi aineid (33 mg/l O2). Tüüpiline kihistumata segatoiteline pehmeveeline järv.
Värska lahes ja Õrsava järves on väärtuslikud ravimuda varud. Õrsava järve kaldal on mineraalvett andev puurkaev.
Lähikonnas (Värskast 5 km Petseri pool) Lutepää ja Saatse küla vahel paikneb huvitav vaatamisväärsus Pikamäe (Lutepää) liivik, mida kutsuti Setumaa Saharaks. Siin võib jälgida lahtise liiva taimestumise erinevaid staadiume erinevates tingimustes. Piirkond on kõige suurem stepitaimede koondumispaik Eestis. Siin on avastatud uus taimeliik - üks hunditubakatest. Värska nõmmel (liivikul) asus alates 1952. a. Pihkva dessantdiviisi (nr. 51064) polügoon pindalaga 1962 ha. Keskkonnakahjustused on tagasihoidlikud.
Värska kalmistul on Setumaa rahvalauliku Anne Vabarna haud; vene õigeusu kirik on huvitava ehitusstiili ja siseinterjööriga.
|
| Koostanud | H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg |
| Seisund | Rahuldav, väiksemad kahjustused taastuvad ilmselt looduses |
| Tähtsus | Maastikuline, Peipsiäärse maastiku kujunemist peegeldav järvedekogum (luitestiku kinnikasvamine ja orujärvede moodustumine maapinna vajumise tagajärjel), veekaitseline (veerežiim kergesti mõjutatav), turistlik, õppeotstarbeline. |
| Uuritus | A. Mäemets, 1970 - limnoloogilised uurimised;
A. Marvet, 1976 - botaanilised uurimised;
J. Eilart, 1986 - õpperaja rajamine;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Järv |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |