Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Nõo Karujärved: Suur ja Väike Karujärv | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Nimi | Nõo Karujärved: Suur ja Väike Karujärv |
| Asukohakirjeldus | Tartumaa. Nõo vald. Nõo alevist 1 km ida pool, ürgorus. |
| Kaitse | Ei ole üksikobjektina looduskaitse all.
Säilitada kui veekaitseline huvipakkuv uurimisobjekt. Suur Karujärv säilitada kui allikatoiteliste vähemõjutatud orujärvede näidisobjekt. Väikese Karujärve veerežiimi muutmine põhjustab negatiivseid muutusi lähiümbruse maapinnalähedase põhjavee veerežiimis.
|
| Kirjandus | Kas tunned maad. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, 579-580.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 105-106.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 138.
|
| Iseloomustus | Nõo ürgorg läbib Kagu-Eesti lavamaa lõunaosa lainjat moreenmaastikku. Algselt on järved moodustanud ühise veekogu, mille areng algas pärast kohaliku jääpaisjärve taandumist. Suur-Karujärv on piklik loode-kagu suunaline orujärv. Abs. kõrgus 59,7 m, pindala 12,5 ha, sügavus 4,5 m. Sissevool kagu pool paiknevast Väikesest Karujärvest; läände suunduv väljavool kannab Nõo e. Tõravere oja nime ja suubub Elva jõkke. Oru veerudel avanevad arvukad kaldaallikad. 26. 07. 1999. a. järvedest vesi välja ei voolanud. Suur-Karujärve vesi on aluseline (pH 7,8-8,4), mineraalaineid on vees vähe, orgaanilisi - palju. Vee ioonkoostises on Mg++ suhteliselt kõrget sisaldust põhjustanud siin avanevate allikate vesi.
Väike Karujärv asub Suurest Karujärvest paarsada meetrit kagu pool. Järve pindala on 7.3 ha. Karujärvi ühendab Kahejärve oja. Väikese Karujärve vesi on Suure Karujärve veest vähem läbipaistev. Tüüpilised rohketoitelised järved mõningate lubjatoiteliste joontega.
Suur Karujärv olevat tekkinud karu pisaratest. Nimi olevat tulnud ka sellest, et sinna uppus karu. Järve kaldal on Vanatondi kivist lootsik.
|
| Koostanud | H. Kink, K. Erg |
| Seisund | Hea. |
| Tähtsus | Teaduslik - huvipakkuva tekkega orujärved: suur veekogu tekkis kohaliku jääpaisjärve taandumisel, nüüdseks on see kaheks erineva toitumusega veekoguks jagunenud; veekaitseline - toitub allikatest. |
| Uuritus | A. Mäemets 1965, 1970. - järvede uurimine.
K. Erg, A. Marandi, 1999 - revisjoniülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Järv |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Tartu maakond, Nõo vald, Aiamaa küla
Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla
Tartu maakond, Nõo vald, Unipiha küla |