Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Haavaniidu paeVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiHaavaniidu pae
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal, Kiidjärvel Kassi kõrtsi juures asuvast sillast jõge mööda ca 1,5 km allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärve-Akste teelt 350 m sillast kirdes mööda Ahja jõeoru vasakut kallast Valgesoole kulgevat külavaheteed minna 200 m kaugusel Sõnajala mäe kohal paikneva telkimisplatsini ja sealt edasi mööda oruperve minevat jalgrada veel ca 700 m. Paljand on kaldalt juurdepääsetav väheses ulatuses ülesvoolupoolses otsas, kus on värske varikalle.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusPeale 1968.a. on leidnud kajastamist enamikes Ahja ürgoru maastikukaitseala käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib paljandi iseloomustuse leida:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels Alcedo atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded 1938, 45, lk. 100-194, lk. 137-139.
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv).
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 59. (käsikiri)
IseloomustusAhja idast kagusse pöörava jõelooke kirdeserva 20 m pikkusel lõigul paljanduvad Burtnieki lademe Härma kihistiku kollakasvalged põimkihilised liivakivid. Põimkihiliste seeriate eralduspindadel on roostepinnad. Paljand kõrgusega keskosas 4 m langeb järsu liivaseinana otse vette.
200 m allavoolu vastaskaldal paiknev Valgemäe pae oli 50 aastat tagasi üle 100 m ulatusega ja kuni 8 m kõrgune kollakasvalge liivakivisein. Praeguseks on ta muutunud väiksemaks: allosa on jäänud vee alla, ülalt aga on paljand ulatuslikult kinni kasvanud.
Kui juba alates Kiidjärve sillast on Ahja jõgi tänu Saesaare elektrijaama paisule laienenud , siis alates Haavaniidu pae kohast on juba tegemist paisjärvega: veidi sellest paljandist ülesvoolu laieneb jõgi mitmekordselt. Seepärast on ootuspärane, et võrreldes enne Saesaare paisu ehitamist on siinsed paljandid oma mõõtmetelt tunduvalt kahanenud, mitmed väiksemad paljandid on aga hoopis kadunud.
KoostanudA.Kleesment 22.12.1999
SeisundHea. Tänu asendile põrkeveerul allub jõe erosioonile. Kauguse tõttu asustatud punktidest on vähe külastatav ja allub peamiselt looduslikele protsessidele. On paadituristide möödumistrassil.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Võimalik jäälindude pesitsuspaik.
UuritusMõõdistati E.Kumari poolt 1938.a. tema jäälindude pesitsuspaikade uurimisretkel. Geoloogiline lühikirjeldus koos mõõdistamisega tehti 1950.a. A.Verte ja 1951.a. E.Mark-Kuriku poolt. Maastikukaitseala skeemile kanti E.Kumari poolt 1968.a. Revisjonülevaatuse koos geoloogilise kirjeldusega tegi A.Kleesment 1998.a.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla