Kaitsealune ala | Kaali maastikukaitseala (KLO1000477) |
Nimi | Kaali meteoriidikraatrite rühm |
Asukohakirjeldus | Kaali koolimaja ümbruses. Masa - Liiva - Putla mnt. ääres,
sellest ida pool, umbes 800x800 m suurusel alal, haritavate
maade keskel. |
Kaitse | On geoloogilise kaitsealana (50 ha) riikliku kaitse all 1959.a.
Tõkestatud on väikekraatrite kahjustamine, piiratud on tu-
ristide omaalgatuslik tegevus maastikul. Kaitsereþiim tuleb
säilitada ning seda vastavalt kujunevatele olukordadele
jooksvalt täiendada.
Märkus: Kaali järv ja seda ümbritsev ala on looduskaitse all tegelikult juba 1938. a alates. |
Iseloomustus | Kaali meteoriidikraatrite rühm on dolomiitidesse aluspõhja
ulatuvate ringvormide kogum, kuhu kuulub peakraates
läbimõõduga valliharjalt 110 m ja 8 väiksemat ja laugemat
kõrvalkraatrit, läbimõõduga 13-39 m.Peakraater on koonus-
jas süvend, mis on ümbritsetud plahvatusel ülestõstetud
dolomiidipankadest valliga. Kraatripõhja all ja lähiümbruses
on aluspõhjakivimid tugevasti lõhestatud mitmekümne m
ulatuses. Kraatrisüvendi keskmes on püsiv järvik, milles on
kuni 5,8 m paksuses orgaanilisi setteid. Väikekraatritest on
huvitavaim harvaesinev kaksikkraater 2/8 - kahe lähestikku
langenud meteoriidikeha poolt tekitatud ühisstruktuur.
Kaali meteoriidi hajusainet on leitud ulatuslikul alal meteo-
riidi langemisvööndis ja ka lähikonna soodes. |
Koostanud | R. Tiirmaa |
Seisund | Rahuldav. Peakraater on säilinud moonutamatult, kõrval-
kraatrid aga allunud tugevale inimmõjule (põllundus) ning
nende väliskuju muudetud ka uurimiskaevetega. Ümbrus
korrastatud, olemas teatmepaviljon, mälestuskivi struktuuri
uurijatele J. Reinwaldile ja A. Aaloele, ka hädavajalikud
abivahendid turismiteeninduseks (parkimisväljak, müügi-
punktid, WC). Väikekraatreid turistid ei küöasta, neil viibivad
vaid erialainimesed. Praegu tehakse kaevamisi kraatris 7. |
Tähtsus | Teaduslik - maailmas üks paremini säilinud ja ainulaadsemaid
loodusmälestisi, meteoriidiaine leidudega tõesttatud ja hästi
uuritud kraatriterühm. Hõlpsa ligipääsetavuse tõttu on pea-
kraater intensiivselt külastatavaks turismiobjektiks. |
Uuritus | Kaali peakraater pälvis uurijate tähelepanu möödunud sajan-
di keskpaigast, kuid esmalt piirdus nende tegevus vaid
põgusate külastuste ja oletuslike järeldustega, millest nii mõ-
nigi osutus ekslikuks.
Kraatrite sihipärane uurimine algas J. Reinwaldi tegevusega
1927-1937. a. Tööd olid küll ajendatud oletatavate soola-
kuplite otsingutest, kuid kujunesid väga tulemuslikeks -
1937. a. leiti esimesed raudmeteoriidi killud, avastati vahetud
löögijäljed väikekraatrite põhjal.
1955-1981. a. uuris kraatrite geoloogiat komplekselt
A. Aaloe, kes juhendas ka mitmete asutuste geofüüsikaliste
uurimisrühmade tegevust.
1976-1978. a. alustati Kaalis arheoloogilisi uuringuid
1978 ja 1989 a. tehti puurimisi peakraatri järviku põhja-
setetest (Ü. Paap, H. Kessel, L. Saarse jt.).
1979-1983. a. uuriti pihustunud meteoriidiaine levikut
Saaremaal (V. Koval, R. Tiirmaa).
1994. a. leiti meteoriidiainet ka lähikonna turbasoodes, mis
võimaldas täpsustada vanusedateeringuid (A. Raukas jt.).
1992. a. alates toimuvad uuringukaevamised väikekraatris
nr. 7 (Ü. Kestlane).
Kaali kraatrivälja kohta on avaldatud ligikaudu 170 trükist.
Parima ülevaate senitehtust annab raamat
Tiirmaa, R. 1994. Kaali meteoriit. Tallinn, 126 lk. |
Loodusobjekt | Meteoriidikraater |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |