| Kaitsealune ala | Neli Neosti rändrahnu (KLO4000119) |
| Nimi | Leetse küla litoriina rannaastangu rahnud |
| Asukohakirjeldus | Asukoht: Harju maakond. Pakri poolsaare põhjaosa, Paldiski linnakeskmest ca 2,5 km kirdes, end. Leetse küla põllumaade serval - loode-kagu suunalise voorja kõrgustiku kirdenolval. Rahnud moodustavad omalaadse rea nõlvajalamil, olles üksteisest 100-500 m kaugusel. Rahnud paiknevad otsapidi võsarindes, mistõttu neid pole eemalt näha. Parim juurdepääs Paldiski kirdeosast Kaasiku talu suunas viivat teed mööda. I rahn on selle tee ääres, teised sellest kagu pool.
( LKR: 08.01.2000, 17:12:18 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
On olnud ebamäärase tõlgendusega looduskaitse all 1959.a. - Looduskaitse teatmik, 1960, lk. 273 märgib kümmet suurt kaitsealust rahnu selles piirkonnas, hõlmates ilmselt ka 2,5 km ida pool asuvaid Leetse mõisa lähedast rahnudekogumit. Mõõtude järgi märgitakse ära II - s.o. Hiidrahnu.
Kogu rahnuderühm väärib kaitset - eelkõige omanäolise paigutuse tõttu maastikul. Üks neist kuulub muidugi ka hiidrahnude kategooriasse, olles teadaolevalt Pakri poolsaare suurim.
( LKR: 08.01.2000, 17:12:55 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
Looduskaitse teatmik. 1960. Lk. 273.
Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Lk. 43.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
I - Põhjapoolsem rahn on saarepuude all, lageda alvarikarjamaa piirdel võsas. Püstseintega ja kumeralt ümardunud laega rahn, milles üksikuid korrapäratult paiknevaid kinnislõhesid. Rahn maapinnal, alusel mitmest küljest ahenev. Kirdenurgal eraldunud suurem tükk (1x1 m), mille eralduskohal tekkinud kulbas. Samblikukate 90%.
Rabakivi (piiterliit) 6,6x5,3x3,5 m, ümb.m. 18,3 m.
II - Hiidrahn. Eelmisest 500 m kagus, vana rannaastangu allosas, samuti karjamaaniidu ja saarelodu piiril, eemalt pilkupüüdev. Kahelt poolt piiratud tasapindsete vertikaalseintega, meenutab püstist plaati. Idaküljel on veel üks külgseinaga paralleelselt kulgev lõhevöönd, mida mööda rahn võib anda edaspidi liistakulaadseid eraldisi. Rahnu kaguots tugevasti eenduv, sealt langenud ka tükke.
Rahnule liibuvad saarepuud. Lagi samblane, lõhedes kasvab ka rohttaimi.
Rabakivi, kohati äärisovoiididega 11,2x5,2x5,0 m, ü. 28,0 m
III - Kaksikrahn. Eelmisest ~150 m kagu pool, samuti seljandikunõlva jalamil, kuid tugevamini saarepuu-sarapuu-kibuvitsa võsast piiratud, kaugemale mittenähtav. Põhjakülg samblane, küljed suhteliselt samblikuvabad.
Rabakivi, piiterliit 8,6x6,1x4,5 m, ümbermõõt 23,0 m
Lääneotsas jatkab rahnu teine - väiksem ja madalam rahn, millega pole aga olnud murdepinnalist seost. Kivim sama.
IV - Lounapoolsem kaksikrahn. Eelmisest 100 m kagu pool. Asub nolva jalamist veidi korgemal, paremini nähtaval. Peaaegu maapinnal lasuv kuhjakujuline rahn, kaguküljel tugevasti eenduv.
Rabakivi, piiterliidi tüüpi 5,8x4,6x3,0 m, ümbermoot 15,9 m
Lääneloodes väiksem rahn.
Vaadeldavast rahnudereast louna pool on olnud veel mitmeid väiksemaid rahne, mis on lohatud - lohkepesad veel näha. Koige pohjapoolsema rahnu lähedal, temast pohja pool on samuti mitmeid rahnusid, ühel neist ümbermoot läheneb 10 m, korgus 1,9 m. Seega on nolvaastang olnud rahnudele omapäraseks koondumisvööndiks, voimalik et juba mandrijää liikumisel.
|
| Koostanud | Koostanud:E. Pirrus
17. okt. 1997.a.
(LKR: 08.01.2000, 17:12:31 ) |
| Seisund | Looduskaitseline seisund: Hea.
Kahjustamata. Rahnud on olnud eemal militaarehitistest ja vastavatest tegutsemisväljadest.
( LKR: 08.01.2000, 17:12:43 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Maastikuline, teaduslik, turistlik. Rahnude reastatus on omapäraselt kordumatu.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Varasematest uuringutest pole konkreetseid teateid.
E. Pirrus, A. Miidel - tegid 19.06. 1997.a. revisjonülevaatuse, mõõdistasid, kirjeldasid ja koostasid põhiplaanid.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |