Kaitsealune ala | Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487) |
Nimi | Kaugatuma pank ja neem |
Asukohakirjeldus | Salme külast 7 km edela pool, Sõrve poolsaare läänerannal. |
Kaitse | Kaugatuma pank on maastiku üksikelemendina kaitse all
alates 18.12. 1973. a. Kaitse alla tuleks võtta ka pangast
lõunapoole jääv mererand 1 km ulatuses nii, et kaitsega
oleksid haaratud ka neemel paljanduvad Siluri mere
lainevired. Keelatud on panga ja neeme loodusliku ilme
rikkumine, fossiilide korjamine, veeristiku äravedu ehitus-
tarbeks. soovitav on pangaesise korrastamine. |
Iseloomustus | PAnga pikkus 1125 m, kõrgus 2,5 m. Paljanduvad Kauga-
tuma lademe Äigu kihid (kirjeldus R.Einasto 1990 järgi lk.
174-175 T. Märsi täiendustega:
0,00-1,50 kollakashall jämedakristalliline jämedetriitne kri-
noiidlubjakivid. Terasuurus ja sorteerituse aste erineb kihiti.
Kihid on lainjate pindadega, mõnedel pindadel aga on mär-
gata kulutust. Selles kompleksis levivad suured korallide
kolooniad (30-50 cm), stromatoporoidid, krinoiidid.
1,50-2,00 rohekashall sorteerimata muguljas savikas det-
riitne lubjakivi. Detriit põhiliselt krinoiididest, brahhiopoodidest;
ostrakoodid, trilobiidid, gastropoodid on samuti tavalised.
Umbes 1 km lõunasse Kaugatuma pangalt, on paesel
rannal, olenevalt mere veetasemest näha ca 200 m pikkusel
ja kuni 10 m laiusel ribal Siluri mere kivistunud laineviresid.
Pealmises kihis vired kulgevad ida-läänesuunaliselt, alla-
poole virede suund muutub mõnel tasemel kirde-edelasuu-
naliseks, siis jälle tagasi ida-läänesuunaliseks. Virede ku-
merate, looklevate harjade vahe on 40-60 cm (maks. 80),
kõrgus kuni 10 cm. Kulutuspinnad moodustavad laine-
virede aluse. Kivim sisaldab meriliiliate peeni varrelülisid,
vähem brahhiopoodide detriiti, sammalloomade lubitoeseid,
karpide poolmeid ja tuntumate mudaelanike roomamisjälgi. |
Koostanud | T. Märss |
Seisund | Rahuldav. Suurtormid 1967 ja 1969. a. kuhjasid veeriseid ja
klibu kõrgele panga jalamile ja matsid enda alla järsaku
alumise osa. See asjaolu ja samuti panga rahnude allavari-
semine soodustavad panga kiiret tasandamist ja kinni-
kasvamist. |
Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, teaduslik: pank on Kaugatuma
lademe ja Kaugatuma kihistu stratotüüpseks paljandiks;
neemel on erakordse paljanduvusega Siluri mere lainevired
Eestis, mis on olulised tollase mere rannajoone määramisel;
rand pangalt kuni neemeni on rikkalik fossiilide leiukoht. |
Uuritus | Bekker, 1925; Hoppe, 1931 lk. 50; Aaloea lk. 136; Aaloe,
Miidel, 1967 lk. 70; Kaljo (toi.), 1970; Rõõmusoks, 1976;
Einasto, 1990 lk. 174-175. |
Loodusobjekt | Paekallas |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |