Objects of Primeval Nature

Ürglooduse objekt: Ülenurme allikaala ja allikasetete lasundVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaRopka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633)
NimiÜlenurme allikaala ja allikasetete lasund
AsukohakirjeldusTartumaa. Ülenurme vald, Konsu oru lääneveerul end. Ülenurme sovh. keskuse kohal. 1983. a. valminud poldri looduslik kompensatsiooniala.
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. 1988. a. tehtud ettepanek moodustada Aardla järve lähikonnas linnustiku (ornitoloogiline) kaitseala, mis hõlmaks siis ka allikaala. Säilitada veekaitselise uurimisobjektina. 1997. a. märgalade inventariseerimisel võetud arvele ümbruskonna veerežiimi stabiliseeriva alana. Allikalubja lasund ei ole täpselt piiritletav, ta jätkub Aardla järve ümbritseval sooalal.
KirjandusHallik, O. 1957. Magevee lubjalasundid Eesti NSV-s ja nende kasutamine. Tallinn.
Lõokene, E. 1968. Allikasetete levik ja iseloom Otepää kõrgustikul. TRÜ Toimetised, 213. Tartu, lk. 40.
Kirt, K. 1988. Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn, lk. 138-142.
Raukas, A. 1995. Põhjaveetekkelised setted. - Rmt.: Eesti loodus. Tallinn, Valgus, lk. 117, 170.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, lk. 171.
Leibak, E. jt. 1997. Eesti märgalade invertariseerimine 1997. Tartu, lk. 131.
IseloomustusÜlenurme allikaala asub Konsu oru lääneveerul samanimelise soo keskosas Aardla järve ja Ülenurme asula vahel. Soo tekkis jäänukjärvede soostumisel, täitub põhja- ja tulvaveest. Eesvooluks on Emajõgi. Soos levib ainult madalsoolasund, mis koosneb hästilagunenud puu-, pilliroo-, tarna- või lehtsambla turbast. Lasundi paksus on 1,9-5,1 m. Turba all on allikalubi, mille maksimaalne paksus on 4.1 m. Allikalubi moodustab kuni paari meetri kõrguseid omapäraseid künkakesi, mis tähistasid tõusallikaid. Kaitsealustest taimedest kasvab siin kobarpea, emaputk, siberi võhumõõk ja niidu kuremõõk.
Ülenurme allikalubjalasundist madalamal, Aardla järve läheduses orulammil on 64 ha suurune järvelubjalasund. 1968. a. hakati kavandama Roela - Konsu ürgorus suurejoonelist Eesti kallimat poldersüsteemi, mis lõplikult valmis 1983. a. Allikaala jäeti looduslikuks, kuid naabruses paikneva Aardla järve veetaset alandati 1 m võrra. Kuigi allikalubja lasundit ei häiritud, sai kindlasti mõjutatud põhjavee juurdevool. Kuna 2000. a. on antud piirkonda moodustatud Aardla järve kaitseala ning poldrilt on vee ärapumpamine minimaalne, pakub teadushuvi loodusliku veerežiimi taastumine.
KoostanudH. Kink
SeisundRahuldav, kuivendus ja Aardla järve veetaseme alandamine on mõjutanud veerežiimi allikaalal.
TähtsusTeaduslik - geoloogiline näide allikalubja lasundi moodustumisest ning veerežiimi võimalikust taastumisest.
UuritusO. Hallik 1948 - allikalubja uurimised; E. Lõokene 1968 - allikalubja uurimised; H. Kink, 1980 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uurimised; E. Leibak jt., 1997 - märgalade inventariseerimine.
LoodusobjektAllikas
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Kambja vald, Reola küla
Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla
Tartu maakond, Kastre vald, Aardlapalu küla