Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Laeva soo (Emajõe - Pedja soo)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAlam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)
NimiLaeva soo (Emajõe - Pedja soo)
AsukohakirjeldusTartumaa. Laeva soo asub Tartu maakonna loodeosas Laeva vallas. Emajõe, Pedja ja Laeva jõe vahel Alam-Pedja looduskaitsealal.
KaitseSoo asub Alam-Pedja looduskaitsealal (moodustati 1993. a.), uued kaitseeeskirjad - 03. III 1995. a. Looduse üksikobjektina taotletakse soosaarte ("suured peenrad") kaitse alla võtmist.
KirjandusMarkus, E. 1925. Die Transgression des Moores über den Sandwall bei Laiva. Sitzungsberichte des Naturforscher-Gesellschaft bei der Universität Tartu XXXII, 1-2. artu.
Varep, E. 1965. Tartumaa. - Rmt.: Kas tunned maad. Tallinn, Valgus ? 560 lk.
Eesti sood. 1988. Koost. V. Valk. Tallinn, Valgus, lk. 272.
Lõhmus, A. Püttsepp, Ü. Tammur, E. 1993. Alam-Pedja looduskaitseala. - Eesti Loodus,11/12.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, lk. 173-174.
Alam-Pedja looduskaitseala. 1997. Koost. A. Ader ja E. Tammur. Tallinn, 64 lk.
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 120.
Estonian Wetland Inventory. 1997. 1998. Tartu, p. 119.
Kink, H., Miidel, A. 1999. Loodusharulduste säilimine endistel sõjaväealadel. Rmt.: Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine. Koost. A. Raukas. Tallinn, lk. 95-109.
IseloomustusSoo asub Võrtsjärve nõo kirdeosas, mida kattis Suur-Võrtsjärve vesi veel 7500-10000 aastat tagasi. Piirkonna geoloogilises ehituses on oluline tähtsus jõe- ja järvesetetel, mille all lamavad kruusakas-liivakad jääjõe setted ja moreen. Jõe- ja järvesetetel lasuva turbalasundi keskmine paksus on 5 m, all lamab 0,5-1,7 m paksune järvemuda kiht. Madalsoolasund koosneb hästilagunenud puidurohkest turbast, siirdesoolasund - lehtsambla ja tarna-lehtsambla turbast, rabalasund - vähelagunenud fuskumiturbast, mis lasub hästilagunenud villpea- ja sfagnumiturbal. Soo toitub sademete, valg- ja põhjaveest. Suurvee ajal toimub soo lõunapiiril unikaalne nähtus - Emajõe ülemjooksul taastub ajutiselt jõe ammune voolusuund ja jõgi voolab siis Võrtsjärve suunas.
Laialdaselt levivad soometsad, mis pakuvad varju "Punasesse raamatusse" kuuluvate linnuliikidele. Laeva peenrasoos kirjeldas maastikuteaduse rajaja geograaf E. Markus 1925. a. kompleksprofiili ja soostumisastmeid. Üksikobjektidena on kaitse all ja väärivad tähelepanu soosaared, mis on üle soopinna ulatuvad osad Võrtsjärve endisest rannavallist nendel kasvava kuni 140 aastane pärnasalu ja kotkaste elupaigaga.
Laeva soo on Alam-Pedja looduskaitseala idaosas. Laeva raba põhjaosas on Võiviku ja läänepiiril Tõllassaare loodusreservaat.
Laeva soo loodeosa kuulus 1952-1992. a. Dubrovski sõjaväemetskonnale, siin paiknes ka Utsali pommituslennuväe polügoon.
KoostanudH. Kink
SeisundHea. Range erirežiimiga suhteliselt väikese pindalaga pommitusala ja seda ümbritsev kaitsevöönd (Dubrovski sõjaväe metskond) tagas selle geoloogiliselt ja bioloogiliselt unikaalse piirkonna säilimise.
TähtsusTeaduslik - soo tekkimise omapära seostatuna Võrtsjärve ja selle nõo kujunemisega, loomastiku- ja taimestiku kaitseala. Rajatud on soo arengu jälgimise kompleksprofiil.
UuritusE. Markus 1925 - soo arengu uurimine:
Geoloogia Valitsus 1980 - Tartu rajooni turbasoode uurimine;
E. Tammur 1992 - looduskaitselised uurimised.
LoodusobjektSood
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJõgeva maakond, Põltsamaa vald, Jüriküla
Tartu maakond, Elva vald, Palupõhja küla
Tartu maakond, Tartu vald, Siniküla
Tartu maakond, Tartu vald, Valmaotsa küla