Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Utria kivikülvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaUdria maastikukaitseala (KLO1000583)
NimiUtria kivikülv
AsukohakirjeldusMererand 300 m Utria oja suudmest läänes, Toila metskonna kv. 12.

( LKR: 18.11.1998, 12:02:15 )
Kaitse<KAITSE>
Vôetud looduskaitse alla 1939. a. (reg. nr. 435) kui "Utria rändrahnude külv Virumaal VAivara vallas mererannas Utria oja suudmest umbes 150 m lääne poole kuni 800 m kauguseni" / RT 1939, nr. 90, lk. 1788/. Riikliku kaitse alla kuuluvaks loeti 1959.a. "Suurte rahnude külv Utrias, Utria rannikul, Utria oja suudmest 200 m läände" /4, lk. 273/.
1998. a. ei kuulu looduskaitse üksikobjektide nimekirja.

( LKR: 18.11.1998, 12:25:43 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Orviku, K. 1936. Geoloogilisi märkmeid geoloogilis-geograafiliselt ôppe-ekskursioonilt Narva ja selle lähemasse ümbrusse 10-14. juunil 1936. - Eesti Loodus, 1936, nr. 4, lk. 149-157.
2. Loodushoid ja Turism. 1939, nr. 6, lk. 352.
3. Viiding, H. 1958. Rändrahnude osa loodusmälestusmärkide hulgas. - Eluta looduse kaitsest. Tln., lk. 22-38.
4. Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 273.
5. Martin, A. Utria rand. - Eesti Loodus, 1966, nr. 2, lk. 110.
6. Käsikirjaline aruanne "Kohtla-Järve RV Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid" I kd. Seletuskiri. Tln., 1935, lk. 49.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Eriti huvitava kivikülviga rannalôigu pikkus on 450 m ja laius keskmiselt 15 m, pindala vähemalt 0,7 ha. Kivikülv on erakordse tihedusega, väiksemad rahnud selles moodustavad kohati lausalise sillutise. Silmapaistvalt rahnude rikas on ka rannavesi. Rahnude keskmine kôrgus on ligikaudu 0,6 m, suurimatel 2 meetrini. Ümbermôôt küünib 15 meetrini. Rahnude kivimtüüp on erinev.
KoostanudKoostanud:K. Müürisepp
01. dets. 1990. a.
(LKR: 18.11.1998, 12:19:24 )
SeisundHalb.
Puudub looduskaitseline tähistus.

( LKR: 18.11.1998, 12:20:06 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, kultuurilooline.
Uuritus<UURITUS>
19. saj. teisel poolel on Utria kivikülvi suuremad rahnud saanud prof. A.Oettingeni poegadelt omapärased, rooma mütoloogiast pärinevad nimed. Vanemad utrialased mäletavad nendest nimedest ainult üksikuid. Selle kivikülvi kaitsealused objektid vôttis registrisse A.Tammekann /5, lk. 110/. Ühel 1936.a. ôppekskursioonil tutvustas seda objekti ekskursantidele K.Orviku, kes luges seda üheks ilusamaks rändrahnude külviks Ida-Eestis /1, lk. 151, foto lk. 152/. Kivikülvi nimetab ja toob sellest foto H.Viiding /3, foto lk. 29/. Viimase valmistatud on ka 5 värvusdiapositiivi Geoloogia Instituudi kogus.
1984.a. suvel tegi Ü/K "Metsaprojekti" Eesti Metsakorralduskeskus Kohtla-Järve RV Metsamajandi järelvalve piirkonna looduskaitse objektide revisjoni, mille käigus uuriti ka Utria kivikülvi /6/. "Eesti ürglooduse raamatu" koostamise tarvis tegid selle ülevaatuse 1990.a. suvel E.Pirrus ja K. Müürisepp.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Udria küla