Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Suur- ja Väike-Pakri saarte allikadVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPakri maastikukaitseala (KLO1000113)
NimiSuur- ja Väike-Pakri saarte allikad
AsukohakirjeldusAsukoht: Harju maakond. Väike- ja Suur-Pakri saarte klindil, ida- ja pohjarannal.


( LKR: 09.01.2000, 14:50:26 )
Kaitse<KAITSE>
Ei ole looduskaitse all.
Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a. määrusega nr. 97 moodustatud Pakri Maastikukaitseala piiranguvööndis.

( LKR: 09.01.2000, 14:51:14 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

Militaarsest tegevusest tingitud kahjustused Pakri saartel. Keskkonnakaitselise uurimisprojekti lopparuanne. AEF, ÖI, Tallinn. 1994, 41 lk.
Pakri saarte taimkatte seisundi hinnang. Lepingulise töö aruanne. ÖI. Tallinn. 1993. 14 lk.
Pakri saarte geoloogia ja vesi. Paldiski LV tellitud lepingulise uurimistöö aruanne. GI, Tallinn, 1997, 31 lk.
Andresmaa, E. 1998. Allikad. - Rmt.: Pakri saared - loodus ja inimtegevus. Koost. H. Kink. Toim. A. Miidel. Tln., lk. 52-54.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>

Pakri saarte allikad on seotud pankrannikuga, kus pohjavesi, mis toitub saartel ainult sademete arvel, kiildub välja allikatena. Peaaegu koigi allikate puhul on tegemist pindalalise allikaimbega, kus vesi norgub üliväikse deebitiga pikkadel paekalda loikudel.
Väike-Pakril asub enamus allikatest (29), nende väljavoolualad markeerivad aluspohjakihtide monoklinaalset lasumust - idarannikul on väljavool merepinnast 0,5 m korgusel, saare pohjaosas aga ca 8 m. Allikad on seotud aluspohja ülemise, murenenud osaga ning klindi korgenedes pohjasuunas Väo kihistu ja Hunnebergi lademe glaukoniitliivakivi ülemise piiriga. Deebitid on üliväiksed, sageli markeerib allikat märg lubjakivisein, paremal juhul vesi tilgub. Seega on tegemist mitmekümne meetri pikkuste loikudega, kus esineb pidev pohjavee väljakiildumine. Üks suuremaid allikaid, mille deebit on ca 0,3 l/s, asub Väike-Pakri majakast monisada meetrit pohjapool. Teiste allikaimbete kogudeebetid jäävad vahemikku 0,01-0,2 l/s. Väike-Pakri pohjaosas imbub vett ka Lasnamäe lademe alumiselt piirilt ning Kunda lademest, kusjuures nendel tasemetel on allikaimbed seotud peamiselt vertikaalsete lohedega, deebitid jäävad endiselt üliväikseks (ca 0,01 l/s). Saare loodeosas asub teine "suurem" allikas, kus vesi niriseb ca 0,1 l/s glaukoniitliivakivi pealt lubjakivilohedest.
Suur-Pakri pankrannikul esineb allikaid tunduvalt vähem kui Väike-Pakril, ka siin on tegemist pindalaliste allikaimbetega, millede summaarsed deebitid jäävad vahemikku 0,01-0,2 l/s. Allikad avanevad pohiliselt 1,5-1,8 m korgusel merepinnast savikate lubjakivide (Lasnamäe lade) vahelt ning neid markeerivad märjad kohad klindi seinal ning loigud plaatjal lubjakivil. Saare pohjaosas, kus klint hakkab merest kaugenema ja muutub madalamaks, esineb allikaimbeid lisaks 1,8 m tasemele ka ca 0,5 m korgusel merepinnast, deebitid on ka selle taseme puhul kuni 0,1 l/s. Allikate veehulgale avaldab kindlasti moju ka aluspohjakihtide monoklinaalne lasumus, s.t. kallakus louna suunas, mis takistab väljavoolu klindil ning soodustab pohjavee liikumist louna poole. Kuna allikate vesi on kohapeal formeerunud, pakuvad nad suurt huvi nii hüdrogeoloogilisest kui hüdrokeemilisest aspektist.
KoostanudKoostanud:E. Andresmaa
17. okt. 1997.a.; 15. aug. 1999. a.
(LKR: 09.01.2000, 14:50:42 )
SeisundLooduskaitseline seisund: Hea.


( LKR: 09.01.2000, 14:50:56 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, oppeotstarbeline, rekreatiivne.
Allikad markeerivad aluspohja monoklinaalset lasumust.
Uuritus<UURITUS>

Ökoloogia Instituudi rekognosseeriv uuring 1993-1994. a.
Geoloogia Instituudi geoloogiline ja hüdrogeoloogiline kaardistamine 1997. a.
LoodusobjektAllikas
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn