Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Sõnajala mägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiSõnajala mägi
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal, Kiidjärvel Kassi kõrtsi juures asuvast sillast 600 m allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärve-Akste maanteelt 350 m sillast kirdes algavat ja Valgesoole viivat külavaheteed sõita 200 m, jõudes nii paljandi kohale. Otsene juurdepääs paljandile on ilma jalgrajata mööda järsku jõeoru nõlva raske.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Paljandi kohal on telkimiseks kohandatud korrastatud metsalagendik. Jõeoru veer tõkestatud puitpiirdega. Paljandi kohal looduskaitse silt. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikes Ahja ürgorgu käsitlevates loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib tema kohta andmeid leida:

Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv)
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 58. (käsikiri)
IseloomustusKirdest kagusse suunduva jõelooke kirdeserval paljanduvad 12 m kõrguse kaldajärsaku alumises osas 40 m pikkusel lõigul Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Läbilõike kõrgus ulatub 5 meetrini. Vahelduvad valged ja kollakad kihid. Paljandi ülesvoolupoolne ots on esindatud valgete liivakividega, kus põimkihilised seeriad on eraldatud kontrastselt väljapaistvate roostepruunide pindadega. Paljandi madalamas allavoolupoolses osas on liivakivis rohkem kollakaid ja pruunikaid vahekihte.
Paljand laskub järsu seinana otse vette. Paljandi seinast väljuvad lõhepinnad. Allavoolupoolses osas on vee pinnal väikesi uurdeid. Liivaseina keskmises osas on värske varikalle.
KoostanudA. Kleesment 16.12.1999
SeisundHea. On küll viimase 50 aasta jooksul oma mõõtmetelt kinnikasvamise tulemusel taandunud nii külgedelt kui ka ülemisest servast, kuid jõe erosiooni ja varingute tulemusel on suur osa paljandist säilinud värskena.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilusate tekstuuridega läbilõige, maaliline liivakivisein.
UuritusOn kaardistatud A.Ivaski poolt 1940.a. Esimesed geoloogilised lühikirjeldused ja mõõdistamised tehti A.Verte poolt 1950.a. ja E.Mark-Kuriku poolt 1951.a. 1968.a. kanti paljand E.Kumari poolt maastikukaitseala skeemile. Revisjonülevaatuse koos geoloogilise kirjeldusega tegi A.Kleesment 1998.a.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla