Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Oru lossipargi kivi ehk Jelissejevi kivi ehk OhvrikiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOru pargi kivi (KLO4000937)
NimiOru lossipargi kivi ehk Jelissejevi kivi ehk Ohvrikivi
AsukohakirjeldusToila-Oru pargis Pühajôest paremal. Lôuna sillast 30 m kirdes tee serval.
( LKR: 12.11.1998, 10:22:12 )
Kaitse<KAITSE>
Looduskaitse alla vôetud 1937. aastal (reg. nr. 80 Eesti Vabariigi looduskaitse seaduse alusel), riiklik kaitse kehtestatud 1959.a. (reg. nr. 84). Toila-Oru park, kus kivi asub, on looduskaitse all.
21.X 1997. a. Oru pargi maastikukaitseala, pindala 76 ha.

( LKR: 12.11.1998, 10:45:03 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Baer, K. Zusatz zu der Notuz des Grafen Keyserling. Bull. Acad. Sci. St.Petersb., 1863, t. VI, p. 195-217.
2. Baer, K. Zusatz zu der Notis des Grafen Keyserling. Mel. phys. chim. tires du Bull. phys.-math. Acad. Sci. St.Petersb., 1864, t. V (1861-1864), p. 511-542.
3. Looduskaitse I. Tln., 1937.
4. Joonuks, H., Vallimäe., 1988. Kohtla-Järve linn ja rajoon. Tln.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Pegmatiitsest graniidist hiidrahn lameda pealispinna ja pikliku pôhiplaaniga. Pikkus 10,7 m; laius 5,4 m; kôrgus 1,7 m; ümb. 26,5 m; maks. 30,7 m (P. Kohava, 1984).
Rahn on suures osas mattunud pinnasesse, üks külg on kaetud mullaga. Kivi lamedale tasasele pealispinnale on raiutud tekst vanas vene kirjas :See sild ja tee on ehitatud omanike O.M. Andrejevi ja G.G.Elissejevi poolt suvel 1901). Kivisse on raiutud kolmnurk, mida on kasutatud ajutise reeperina pargi môôdistamisel. Lääneserval on kivi sees malmist polügonomeetria punkti tsenter. Lôunaservale on raiutud mingeid halvasti loetavaid sônu ja märke.
Rahnu on peetud eestlaste muistseks ohvrikiviks. Jelissejevi aegsetel pargi- ja lillepidudel olevat tema peal kadrilli tantsitud /4, lk. 50/.
KoostanudKoostanud:H. Viiding
Täiendanud K. Müürisepp
25. sept. 1986; 30 nov. 1990. a.
(LKR: 12.11.1998, 10:41:26 )
SeisundRahuldav. Puudub looduskaitse tähis. Ümbrust korrastatakse.

( LKR: 12.11.1998, 10:42:08 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, ôppeotstarbeline, kultuurilooline, arheoloogiline.
Uuritus<UURITUS>
Pühajôe orus paiknevat hiidrahnu märgitakse nädalalehes "Das Inland" (1852, nr. 30, veerg 594). Sellele juhib tähelepanu 1863.a. akad. K.Baer, kasutades von Middendorffilt saadud andmeid /1, veerg 204-205/, mis annavad rahnu pikkuseks 8,5 m; laiuseks 5,3 ja 10,7 m; kôrguseks 4,3 m ning mahuks 162 m3. Sama artikkel on ilmunud ka 1864. a. /2, veerg 524-525/.
1934 ja 1935.a. on seda rahnu uurinud ja môôdistanud K.Orviku. Tema môôtandmetega ja "Oru pargi rändrahnu" nime all on see vôetud 1937.a. looduskaitse alla /3, lk. 179/.
1954. ja 1983. a. uuris rahnu H. Viiding; 1984.a. P. Kohava; 1990. a. suvel teostasid objekti ülevaatust E.Pirrus ja K.Müürisepp.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla