| Kaitsealune ala | Lustivere mõisa park (KLO1200475) |
| Nimi | Lustivere karstiala |
| Asukohakirjeldus | Jõgeva maakond. Lustivere vald, Põltsamaa-Lustivere tee ääres, 50 m põhjapool, enne Sulustvere teed. Neanurmele viiva teeristi idapoole jäävas pargikeses, enne staadioni. Ülespaisutatud tiigi lõunapoosel kaldal, põllul. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Säilitada karstiuurimise objektina ja veesäilitusalana. :
Ü. Heinsalu 1970, 1987 - karstiuuringud;
K. Erg, A. Marandi, 1999 - revisjoniülevaatus;
K. Erg, T. Metslang, 2001 - revisjoniülevaatus.
|
| Kirjandus | Viljandimaa. 1939. Koguteos Eesti VII. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus.
Heinsalu, Ü. 1972. Karstikoopad Lustiveres. - Eesti Loodus, 1.
Heinsalu, Ü. 1987. Karst Põltsamaa ümbruskonnas. Käsikiri TTÜ Geoloogia Instituudis.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", lk. 20-22.
Anton, H. 1988. Jõgeva rajooni maastikud. Kg.: Kohalike loodusvarade kasutamine ja keskkonnakaitse. Tallinn-Jõgeva, lk. 120-124.
|
| Iseloomustus | Lustivere karstialal on aktiivselt pinnavett neelav kurisu Kuristiku talu lähedal põllul Lustivere mõisa juures (1971. a.), kolm karstikoobast (1972. a. ja 1984. a. andmed) ja Suur Toome talu juures ajutine karstijärvik (1999. a. andmed). Täheldatud on ka vee läbivoolu kaevudest maa-aluste karstikanalikeste ehk veesoonte kaudu.
1971. a. alguses varises maapind ehitusplatsil Põltsamaa ja Lustivere teeristist 60-70 m kirdepool. Tekkis 2 m laiune ja 3 m sügavune püstiste seintega langatuslehter, mille põhjas nähti karstikoopa ava. Koobas kujutas muutliku laiusega kirde-edelasuunalist tunnelilaadset püstlõhe laiendit. Kirdepoolse osa mõõtmed: pikkus 4 m, laius 2 m ning kõrgus 3.4 m. Koopa seinte pindmine kiht koosneb urbsest ja väga pudedast pruunikasmustast dolomiidist. Kirdepoolsest otsast läheb veel alla edasi kaks 0.5-1 m läbimõõduga käiku. Koopaava ja selle kohal asunud langatuslehter on täidetud. 2001. a. ei olnud looduses jälgitav - taimestikuga kaetud. Põhjuseks võib olla ka Umbusi jõe veetaseme tõstmine kuni 1,5 m 1987. a.
Asulas ja sellest läänepoole jääval õhukese pinnakattega moreentasandikul, kus aluspõhja ülemised kihid koosnevad siluri ladestu Adavere lademe kavernoossetest dolomiitidest esineb mitmes kohas väiksemaid karstilehtreid ja -lohke.
1984. aastal avastati vähem kui pool kilomeetrit idapool Neanurme tee ääres koobas, mis on 2,4 m sügavusel maapinnast. Koobas on 5-6 m lai ja 2,6 m kõrge ning suuremalt jaolt täidetud veega. Koopa põhjas on vähemalt 1 m paksuselt savikaid setteid. Koopad tehti kindlaks geofüüsikaliste uurimiste ja kontrollpuurimisega.
1999. a. juulikuul tehti kindlaks, et Pühajärve talu lähistel Lustivere asulast läänepool asuv ajutine Pühajärv on kevadeti väga veerikas. Väljavool on Suur-Toome talu poole, kus kaob maa alla. Kohalikud elanikud ütlevad, et "Pühajärv tuleb alla". 2001. a. oli piirkond kuiv, kuid ajutine järv oli kevadel olnud.
2022. aasta aprillis polnud ükski kirjeldatud karstivormidest looduses jälgitav, peale Pühajärve. Pühajärv oli veerohke ning algas juba Jõgeva-Põltsamaa teest lõunas. Järv koosneb kolmest omavahel vooluveeliste lõikudega ühendatud osast. Voolusuund on kagu poole. Vesi neeldus Antsumäe ja Järvekalda talude vahel arvukatesse väikestesse kurisutesse. Eriti veerohketel aastatel tekkivat järvel aga väljavool, mis kulgeb üle põldude ning suundub Suuderi allikatesse ja sealt Tallinn-Tartu maantee lähedal Umbusi jõkke. Selleks puhuks on ajutise jõesängiga ristuvatele teedele rajatud truubid.
Rahvajutu järgi minevat Lustivere mõisa lossist maa-alune käik Joosti talu juurde ja sealt edasi Annikvere kaudu Kuningamäele. |
| Koostanud | H. Kink, K. Erg, täiendanud M. Vainu (2022). |
| Seisund | Hea. |
| Tähtsus | Teaduslik - karstiuurimise ainulaadne objekt; veekaitseline - kevadel toimub pinnavee intensiivne neeldumine põhjavette. |
| Uuritus | M. Vainu, 2022 - asukohakontroll |
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |