| Kaitsealune ala | Allikukivi koopad ja allikad (KLO1000458) |
| Nimi | Allikukivi koopad |
| Asukohakirjeldus | Asukoht
Kilingi-Nômmest 1,5 km idapoole, uue ja vana Pärnu - Valga maantee vahelisel alal, end. Tihemetsa tehnikumi maadel. Maanteelt pole nähtav. Kuid Tihemetsa raudteejaama viivalt teelt pöörab vana teease otse koopaesisele väljakule.
( LKR: 17.01.1998, 12:12:04 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
On olnud kaitse all alates avastamisest 1961.a. Kuna ümbruses on veel mitmed langatuslehtrid, pôhja pool uut Pärnu - Valga maanteed vôib leida väikesi maa sisse viivaid tühimikke ning koobast piirava ürgoru nôlva jalamilt voolab välja veerohke allikas, tuleks siin piiritleda kôiki unikaalseid objekte hôlmav maastikuline kaitseala, kanda see maakasutusplaanidele, vältida edaspidi kahjustavaid kaevetöid ning garanteerida ümbruse korrashoid.
( LKR: 17.01.1998, 12:13:05 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
Heinsalu, Ü., Kurik, E. 1967. Pôrguhaud ja pôrguaugud. - Eesti Loodus, 4, 211-217.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 102-105.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Maa-alune koobastik, mis on tekkinud pôhjavee uuristava tegevuse tulemusel keskdevoni Aruküla lademe liivakividesse. Tänapäeval jälgitava koobastiku pikkus on ligikaudu 33 m. Koopasse pääseb kunstlikult laiendatud ja uksega varustatud ava kaudu süsteemi edelatipu lähedalt (joon.), mis viib 0,5-0,7 m laia ja 1,5 m kôrguse tunnelilaadse käigu kaudu esimesse grotti (I). See on 5 m kôrgune ja 27 m² suurune ruum pikkusega 6 m ja laiusega 5 m. Groti idaseinast algab käänuline 10 m pikkune 1,4-2 m kôrgune käik, mille laius kôigub 0,8 ja 2 m vahel. See viib teise, 2 m kôrgusesse grotti laiusega ca 2 m ja pikkusega 5 m. Koobas jätkub veel siit umbes 4 m lôuna poole, madala ühenduskäigu tôttu on aga praegu kummargil läbitav ainult esimese 1,5 m ulatuses.
Koobastiku seintes on rohkesti devoni liivalasunditele iseloomulikke püstilôhesid, mida mööda on tekkinud uurdeid ja käike. Need ulatuvad kuni 4 m sügavuselt seina sisse. Valdavad pôhja-lôuna (170-190°) ja lääne-idasuunalised (80-105°) lôhedesüsteemid. Kohati on need seintele tekitanud huvitavaid looduslikke skulptuure. Esimese groti loodeseinast voolab välja allikas, mis kaob lôhesse ja väljub orunôlval.
Allikukivi koobas avastati 1961.a., kui kaevetöid teostav ekskavaator maa-alusele tühikule sattus. Kohale kutsutud geoloogid tegid koopa detailkirjelduse ja koostasid plaani ning korraldasid koopalae esialgse kaitse betoonplaatidega. Koopale tehti uks ja see lukustati, kuid lôkkeplatsi ja laagrikoha olemasolu tôttu koopaesisel väljakul see lôhuti korduvalt. Et koopalael laiuv moreenikiht ja ôhuke tugevamast aleuroliidikompleksist laeosa ei suutnud kaitsta koobast edasiste varingute eest, alustati Pärnu Keskkonnaameti algatusel koopa pôhiosa - I groti katmist betoonkuplilise katusega, mis 1996.a. pôhiosas ka realiseeriti. Nimetatud asjaolu moonutab küll koopa looduslikku ilmet, säästab aga varisemise eest huvitavaid püstloodseid seinu ja edasi viivat maa-aluse käigu suud. Samuti teeb katus ohutuks koopa külastamise turistidele.
Kirjeldatud koobastikust paarkümmend m pôhjapoole on kaks 2 m sügavust langatuslehtrit läbimôôduga 17 ja 7 m ja ka pôhja pool uut teetrassi on mitmeid allikalisi koopaavasid, mis viitavad koobastiku laialdasele levikule piirkonnas. Ka on neile viiteid varasemas kirjanduseski (vt. Ü. Heinsalu, 1987).
Koopad on uuristatud Aruküla lademe keskmise osa, Kureküla kihtide liivakividesse, mida katab 2 m paksune kirjuvärviline savikas-aleuriitne kompleks.
|
| Koostanud | Koostanud:
A. Kleesment
12. nov. 1996.a.
(LKR: 17.01.1998, 12:12:24 )
(LKR: 17.04.1998, 16:34:12 )
(LKR: 17.04.1998, 16:34:25 ) |
| Seisund | Looduskaitseline seisund: Hea. 1996.a. kôrvaldati 60-ndatel aastatel paigaldatud ja vahepeal varisemisohtlikuks muutunud betoonplaadid I groti laelt ja asendati need kooriktüüpi raudbetoonkupliga. Nende tööde teostamise käigus puhastati ka koobas sissevarisenud liivast ja külastajate poolt jäetud prahist, seinad aga sinna ladestunud nôest. Juba eelnevalt olid prahist tühjendatud koopale külgnevad langatuslehtrid. Koopa konfiguratsioon on 1961. aastaga vôrreldes vähe muutunud. On küll sisse varisenud juurdepääs III grotti, aga avaramaks piki lôhet on uuristunud idapoolne jätk, samuti ka lôunapoolne jätk sissepääsutunnelis. Seega toimib veealune uuristus koopas edasi ning seda on vajalik jälgida.
( LKR: 17.01.1998, 12:12:48 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, turistlik, ôppeotstarbeline. Üks suuremaid looduslikke koopaid Eestis, jäädes pisut alla ainult paekaldal paiknevale Ilmandu koopale. On leidnud kajastamist mitmetes muistendites (Eisen, 1958; Laugaste, Liiv, 1970 - vt. Heinsalu, 1987).
|
| Uuritus | <UURITUS>
A. Kleesment - revisjonülevaatus 1994.a.
Ümbermôôdistus 1996.a.
|
| Loodusobjekt | Koobas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |