Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kuradikoobas AhjalVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiKuradikoobas Ahjal
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Tartu-Põlva maanteel asuvast Koorvere sillast ca 1,2 ca allavoolu. Koorvere silla juurest tuleb sõita mööda Kiidjärvele suunduvat maanteed pisut vähem kui 1 km ning pöörata põhjapoole viivale külavaheteele. Külavaheteelt tuleb 1 km läbimise järel laskuda jõeorgu, mis paljandi kohal on teest ca 150 m kaugusel. Rada pole, liikuda tuleb mööda tihedat ja võssakasvanud metsa. Paljandini saab laskuda kaldajärsaku ülesvoolupoolsest otsast, jõudes nii koopa juurde.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. Tuleks tähistada sildiga paljandi juures ja viidaga külavaheteelt.
KirjandusOn leidnud kajastamist Ahja Ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes, mis on ilmunud pärast 1968. aastat. Peale selle on koopa kirjeldus:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels, Alcedo atthisispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate seltsi aruanded, 45. Tartu, lk. 100-194, lk. 126-130.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 59.
IseloomustusKirdest loodesse keerava jõelooke paremkalda põrkepervel on 50 m pikkune Burtnieki lademe Härma kihistiku liivakivi paljand, mille kõrgus keskosas ulatub 5 meetrini. Paljand on kaldalt juurdepääsetav ülesvoolu otsast ca 20 m ulatuses. Allavoolupoolne osa laskub järsu sileda seinana otse vette. Kohati on paljand sammaldunud. Liivakivid on põimkihilised, keskmiselt tsementeerunud, kollakaspunased ja kollakad, vahekihiti on paljandi ülemises osas ka valget liivakivi. Kihilisuse muudab ilmekaks rohkete hallikate vilgurikaste pindade esinemine. Liivakivi on lõhestatud kahesuunaliste lõhedega suundades 30o ja 160o.
Paljandiseinast 10 m ülesvoolu, jõelooke edela-kirdesuunalises osas on veepinnast 1,5 m kõrgusel väike paljandilaik, mis jääb jõest 10-15 meetri kaugusele. Selle paljandi keskosas on teravatipuline koopaava kõrgusega 1,7 m ja laiusega alumises osas 4 m. Ava kitseneb esimese 3 m juures 1,1 meetrini, viies seejärel pisut laienevasse 8,9 m pikkusesse tunnelilaadsesse käiku , mille järsu tagaseina mõlemast tipust lähevad edasi uurded. Vasakpoolses nurgas olev teravatipuline 30 cm kõrgune kuiv uure läheb 1,7 m järel üle lõhepinnaks suunaga 140o. Paremast nurgast läheb lõunakaarde suunduva tunnelilaadse käigu suunas edasi ümar 30 cm kõrgune ja 2,2 m pikkune uure, kust voolab välja veerohke allikas, mis voolab piki koopa parempoolset seina paarikümne cm laiuse nirena. Tunnelilaadse koopa laius on enamikus osas 1,6 m, laienedes lõpuosas 1,7 meetrini. Koopa parempoolne sein on sile, vasakpoolses on aga mitmeid 50-70 cm kõrgusi ja sügavusi uurdeid. Tunnelilaadse koopa kõrgus on esiosas 1,6 m, väheneb tagaseina juures aga 80 cm-ni. Koobas on punakaskollastes liivakivides, laes avanevad aga valged liivakivid. Koopa suudmes on värske liiva varing, mille alla suubub ka allikaoja. Surveline allikas väljub oruveerust 10 m allavoolu. On raske öelda, kas on tegemist koopast väljuva allikaga.
Koopaga on seotud terve rida muistendeid. Koopas olevat elanud hirmus koletis, kes valvates siia peidetud varandust, oli tapnud ja söönud ära iga sissetungija. Teise muistendi järgi pidi kuld- ja hõbemünte sisaldav rahapada olema maetud hoopis koopasuu ette jõkke. Sealt pidi varandust kätte saama ainult vanaaasta südaööl, tulles sellele järele sõidukiga, mille ees on kolm süsimusta täkku. Varandust aga polevat seni õnnestunud kätte saada seepärast, et koopast tulevad varanduseotsijaid kimbutama kuradid.
KoostanudA. Kleesment 18.11.1999
SeisundRahuldav. Vähese külastatavuse tõttu allub ainult looduslikele protsessidele.
TähtsusRekreatiivne, kultuuri-ajalooline, teaduslik. Pikim maismaalt juurde-pääsetavatest koobastest Ahja maastikukaitsealal. Võimalik jäälindude pesitsemiskoht.
UuritusKuigi selle paigaga seotud muistendid lubavad eeldada, et koobas oli teada juba väga ammu, on teda käesoleva sajandi esimesel poolel ilmunud loodusteaduslikes trükistes mainitud ainult E.Kumari poolt 1940.a., kes 1938 tegi Ahja jõele uurimisreisi, tutvumaks jäälindude eluga selles piirkonnas. Esimese geoloogilise kirjelduse tegi paljandist 1953.a. E.Mark-Kurik. 1968. aastal kandis E.Kumari selle objekti maastikukaitseala paljandite skeemile. 80-ndatel aastate esimesel poolel uuris siinset koobast ja paljandit Ü.Heinsalu. Tema poolt anti ka koopa põhimõõdud. Revisjonülevaatuse tegid 1998.a. suvel A.Kleesment ja E.Pirrus, mille käigus esimese poolt tehti koopa plaan ning E.Pirrus tegi koopaava kohalt värvifoto (E.P.- 11/22).
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Koorvere küla